Naisteleht

Pesto alla genovese: F: PantherMedia/ScanpixKeskmisel eestlasel on üsna raske taibata, milline see õige pesto olema peab – Itaalia köögi raudvara pole meile just ülearu tuttav. Ja milline see kõige parem ikkagi on?

Enne kui testimise juurde asusime, tegime korraliku eeltöö: uurisime, mida üks pesto peab sisaldama, kuidas maitsema ja kuidas seda säilitada. Ja siis avastasime oma suureks üllatuseks, et mõni odav poepesto sisaldab seletamatutel asjaoludel kartulit! Originaalretseptis seda igal juhul kirjas pole. Saame aru küll, et kartul on odavam kui basiilik, aga ikkagi — see pole siis ju enam see!
Toidublogija Anneli Hanni ütleb, et nende peres valmistatakse pestot alati ise, just sellepärast, et poest pole nad leidnud sellist, mis maitseks.
Peale klassikalise basiilikupesto valmib tema köögis aeg-ajalt ka karulaugu- ja kurgirohupesto, maitsetega eksperimenteerib ta muulgi moel, lisades erinevaid komponente vastavalt oma soovile.
Anneli peres süüakse pestot peaasjalikult saiakõrvase ja pastalisandina, aga hästi läheb see ka ahjukana ja pannkookidega.
 Anneli tunnistab, et poepestode puhul on alati tekkinud probleem säilitamisega: kord juba avatud purgis kipub pesto õlikihist hoolimata hallitama minema. «Igal juhul soovitan pestot ise kodus teha, sest see on värskem ja valmistud just sellest, mis parasjagu meeldib,» soovitab ta.
Et kurikuulsat hallituse probleemi vältida, tuleb pestot Anneli sõnul hoida külmkapis neitsioliiviõlikihi all. Anna-Liisa Mets

Pesto alla genovese
Kogemuse ja G. Locatelli «Made in Italy» põhjal

Kännumamplid: F: Postimees/ScanpixKas seenelkäik on õnneasi või saab mõne piirkonna või metsatüübi puhul öelda, et sealt naastakse tingimata rikkaliku saagiga?

Mükoloogia emeriitprofessor Kuulo Kalamees kaldub arvama, et konkreetseid piirkondi või maakondi, kust kindla peale seeni leiab, välja tuua ei saa. See on ikka rohkem õnneasi! «Seeneõnn sõltub pigem heast juhusest, ilmast ja aastast,» tõdeb ta. «Mingil määral ka metsatüübist.»
Kalamees teab omast kogemusest, et ühest ja samast kohast ei pruugi igal aastal seeni saada. Aga mine võta kinni, kas on keegi nad nina alt ära korjanud või pole lihtsalt hea seeneaasta. «Ma polnud näiteks mitte kunagi kukeseeni saanud ja isegi ei uskunud, et neid pangedega koju tassitakse. Aga eelmisel aastal lõpuks sattusin nende peale,» jutustab Kalamees. «Räägitakse küll, et kukeseened kasvavad imeilusas metsaaluses, kus käi kas või paljajalu, aga tegelikult pole see nii. Olen leidnud neid ka võsastunud metsast. Samamoodi võivad puravikud täiesti ootamatus kohas kasvada.»
Üldiselt on Kalamees seda meelt, et metsas on niisamagi mõnus jalutada ja kui sealt midagi leiad, siis on see boonus. «Isegi ilusaid kärbseseeni on huvitav näha,» ütleb ta. Jah, põnevad ja kaunid on kärbseseened küll, aga korvi pista neid mõistagi ei maksa!
Milline tuleb tänavune seeneaasta, seda veel kindlalt öelda ei saa. Selge on see, et põud teeb seentele liiga ja paneb nad ussitama. Aga kui tuleb üks korralik sadu, siis tasub kohe metsa rutata ja olukord ise üle vaadata!
Riigimetsa Majandamise Keskus toob välja kohad, kust seeni leida võib. Oma silm on kuningas! Kerttu Jänese

Kukeseened
Kus? Peamiselt männi-segametsades juulist alates. Tema vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa augustis.

Värviline kalaroog: F: Aldo Luud1. Värviline kalaroog
Valmistamise aeg 60 minutit

• 700–800 g lõhet või forelli
• 1 tl sidrunipipart
• 2 dl marineeritud kurgisalatit, nt Felixi kurgi-sinepisalatit
• 2 dl kohvikoort
• 1 dl värsket tilli
• 1 punane paprika
• hernevõrseid
• vormi määrimiseks toiduõli

Lõika kalafilee väiksemateks tükkideks ja lao õliga määritud ahjuvormi. Maitsesta sidrunipipra ja soolaga (pigem vähem kui rohkem) ning puista peale värsket hakitud tilli.
Sega kurgisalatisse tükeldatud paprika ja kohvikoor ning kalla kalale. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 45–50 minutit. Serveeri kartulite ja värske salatiga.

2. Suvesupp pestoga
Valmistamise aeg 30 minutit

• 300 g värsket kartulit
• 100 g lillkapsast
• 100 g spargelkapsast
• 1–2 sibulat
• 2 porgandit
• 2–3 sl toiduõli
• 100 g värskeid herneid
• 10 hapuoblikalehte või spinatit
• 8 dl vett
• 0,5 tl muskaatpähklit
• 2 dl kohvikoort
• 0,5 tl suhkrut
• 3 sl pestot 
• musta pipart

Pese, puhasta ja tükelda kõik köögiviljad. Kalla potipõhja sortsuke toiduõli ning prae porgand kergelt läbi. Lisa sibul, prae veel ja vala peale vesi. Puista sisse kartulitükid ja kapsaõisikud ning lase madalal kuumusel podiseda, kuni porgand ja kartul on pehmed. Lisa väiksemaks rebitud hapuoblikalehed, värsked herned ning maitsesta muskaatpähkli, soola ja suhkruga. Sega sisse kohvikoor ja pesto. Lase supp keema ning kontrolli maitset. Serveerimisel puista peale hakitud rohelist sibulat.
Retseptid: Tiina Trolla
Serveerimisnõud: www.livest.ee

Paindu nagu samurai: Mõõgavõitlus kujunes tasavägiseks ja väga lõbusaks.: F: Kalev LilleorgKui koosolekul tuli jutuks, et võiks trenniloo tegemiseks minna Arigato klubisse Wii mängukonsooliga mängima, olin skeptiline: kas treenerid on kõik puhkusel, et nüüd treenitakse inimesi arvutitega?

Ma polnud Wiiga eluski kokku puutunud, nii et arutlesin üsna skeptiliselt: huvitav, kas arvutikonsooliga mängimiseks peab trenniriided selga panema või istume pehmetel patjadel ja higistama ajavad vaid õues valitsevad 30 kuumakraadi?
Arigato spordiklubi müügi ja turunduse projektijuht Marina Kuznetshik selgitab võhikutele, et praegu maailmas eriti popp mängukonsool Wii võib higi välja võtta küll, sest sellega ei mängita mõnusas tugitoolis lesides nagu paljude teiste konsoolidega, vaid tuleb end liigutada. Peale sõrmede pannakse tööle käed, jalad — kogu keha. Nii et kui järgmisel päeval on lihased haiged, ei maksa imestada.
Wii-huvilistele on Arigato sisse seadnud omaette suure treeningruumi, kus seinal pirakas ekraan ja mind ning mu kahte sõbrannat ootamas valmis sätitud mängupuldid.
Millest alustada? Valida saab hulga spordialade seast: golf, jalgrattasõit, bowling, mõõgavõitlus, lauatennis, võib sõita skuutriga, lennata lennukiga ja teha nii mõndagi veel. Tagasihoidlikud nagu oleme, otsustame alustuseks kõige rahulikuma ehk golfi kasuks.

Margus Tabor: F: Postimees/Scanpix1. Nimeta üks koht Eestis, mis toob sulle alati naeratuse suule.
Hiiumaa, sest ta on kompaktne ja ilus.

2. Milline raamat lebab hetkel su öökapil?
Tõnu Õnnepalu «Paradiis», mis muuseas räägib ka Hiiumaast.

3. Parim kompliment, mis on sulle kunagi tehtud?
Parim on see, kui lavapartner ütleb, et sinuga on nii hea koos mängida. Isegi kui see tõsi ei ole, ikka on mõnus!

4. Kuidas võtad vastu ootamatuid külalisi?
Kuna mulle endale meeldib väga külas käia ja enamasti olen viimaste lahkujate hulgas, siis mulle meeldivad ka külalised väga. Ootan neid alati, nii et nad ei ole kunagi ootamatud. Viimane külaline tuli mu juurde bussiga ja siis võtsin ta samasuguse sildiga vastu, nagu lennujaamades autojuhid võõraid inimesi ootavad.

5. Mida muudaksid, kui saaksid ajas tagasi minna?
Ma praegu enam-vähem tegelengi sellega! Üritan võimalikult palju ringi sõita ja maailma näha. Kui saaksin ajas tagasi minna, siis hakkaksin sellega varem tegelema, sest kes teab, milline inimene ma sellisel juhul praeguseks oleksin. Võib-olla sallivam ja avatum.

6. Mida teeksid, kui saaksid olla ühe päeva nähtamatu?
Käiksin endal järel.

7. Milline on parim pood Eestis?
Pirita Selver.

8. Kellele viimati valetasid?
Iseendale ikka. Kuidas siis muidu?!

9. Kas eelistad lahjat või kanget alkoholi?
Eelistan alkoholile teist pattu – suitsetamist.

10. Millisele toidule ei suuda sa kunagi vastu panna?