Naisteleht

Folgiks pidurõivais: Värsked Viljandi elanikud Epp ja Justin valmistusid folgiks hoolega. Nii endale kui tütardele Martale ja Annale (emme süles) soetati selleks puhuks rahvuslikku šnitti linased riided.: F: Aldo LuudLäinud sügisel vahendas Naisteleht kirjutaja­perekond Petronede dilemmat: kas jätkata elu Eestis või kolida USAsse. Toona kaldusid nad pigem Ameerika poole, ent nüüd saame edastada rõõmusõnumi: vähemalt veel mõneks aastaks jäävad Petroned siia, sest nende vanem tütar alustab sügisel kooliteed Viljandi Waldorf-koolis.

Aasta eest tunnistas Epp (36), et nad kardavad higiseid New Yorgi suvesid ja külmi Eesti talvesid. Justin (30) iseloomustab seljataha jäänud talve napilt, ent värvikalt: «See oli nagu vangla. Aga sa pead ellu jääma.»
Rajult külma talve kompensatsiooniks saadud patuselt ilusal suvel tunnistavad Petroned, et Ameerikasse kolimine näis neile puhtlogistiliselt liiga keeruline — kogu elamine teisele poole ookeani viia ei ole niisama lihtne.
Kolisid nad ometi, ent vaid Eesti sees. Nimelt kolm ja pool aastat elukohaks olnud Tartust väikesesse armsasse Viljandisse.
See ei tähenda, nagu oleks Epul ja Justinil Tartust äkitsi kõrini saanud — asjaolud lihtsalt kujunesid nõnda. «Tulime siia kooli pärast,» selgitab Epp. Waldorf-koole külastades märkas ta, kui avatud on seal õppivad lapsed. «Nad suhtlevad täiskasvanutega nagu omasugustega,» räägib Epp. «Mulle meeldiks, kui minu lapsed oleksid ka samasugused.»
Muide, Waldorf-pedagoogikast peetakse ka Ameerikas väga lugu, ent sealsetes koolides on õppemaksud 10—20 korda kõrgemad! «Eestis on need samuti erakoolid, aga väga taskukohased,» kiidab Epp.

Murelaps: Kelli vajab pidevat hoolitsust võib-olla oma elu lõpuni. Ema Kaire on selleks valmis, sest «tema tibu» elu peab olema elamist väärt.: F: Urmas LuikPisike Kelli vaevleb ränkade lihas- ja langetõvekrampide käes, millega kaasneb nii vaimne kui ka füüsiline mahajäämus. Ema Kaire Parts aga ei jäta jonni ja võitleb tütre inimväärse elu eest.

Arvatavasti on kümnekuuse Kelli raskes puudes osaliselt süüdi hapnikupuudus. Pisitütar oli liiga kaua Kaire (32) kõhus ega tihanud siia ilmagi lihtsalt tulla: keisrilõikega sündinud laps neelas juba roheliseks värvunud, mürgist lootevedelikku, kui ta jalgupidi kõhust välja tõmmati. Pea oli kõhtu nii kõvasti kinni kiilunud, et muudmoodi last kätte ei saadud.
Tegelikult algasid hädad juba Kaire kaheksandal raseduskuul, kui ta tundis kõhus tugevaid valusid. Lapse südamelöögid olid tavapärasest aeglasemad, aga arstid saatsid mureliku ema koju tagasi. «Suur laps ei mahtuvat enam kõhtu mürgeldama ja kõik olevat normis,» räägib Pärnumaal abikaasa Raivo (37) ja kolme lapsega elav Kaire.

Tammelehesalat: F: Helin LoikIlmselt on nii mõnelegi algajale kokkajale tuttav tunne, et tahaks väga osta värsket salatikraami, aga ei tea, milline peen leht millise roa sisse sobib.

Keskpärases köögis kipub rohelise lehtsalati saatuseks olema hapukoore sisse uputamine ja kartulipudru kõrvale serveerimine. Mõte salatit sooja toidu sisse pista tundub ikka veel võõras. Aga proovida tasub igal juhul, sest pealtnäha maltsataoline salat võib endas peita väga üllatavaid maitseelamusi!
Nami-Nami kokandusportaali eestvedaja Pille Petersoo soovitab neil, kel pole võimalust oma aialapil salateid kasvatada, kiigata marketite asemel turgudele. «Näiteks Tallinna keskturul on Uus-Kongo talu müügiletis väga korralik salativalik,» juhatab ta teed. Kojutoodud salat tuleks toiduks tarvitada kohe. Kui seda teha ei saa, siis tõsta salat külmkappi köögiviljasahtlisse — seal peaks ta paar päeva kenasti vastu pidama.

Kartulisalat: F: Aldo Luud1. Kartulisalat
Valmistamise aeg 20 minutit

• 1 kg värskeid kartuleid
• 100 g rohelist sibulat
• 2 dl majoneesi
• 1 dl 10% hapukoort
• 1 tl paprikapulbrit

Puhasta värsked kartulid ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees pehmeks. Kurna kartulid ja lase külma veega üle, et nad kiiremini jahtuksid. Kalla kaussi ja lase veel jahtuda. Seni sega hapukoorest ja majoneesist kaste ning maitsesta soola, pipra ja paprikapulbriga. Kalla kaste kartulitele.
Pese rohelised sibulad puhtaks. Lõika nende valge osa viltuselt 1 cm pikkusteks juppideks ja puista kartulitele. Haki sibula roheline osa ja puista kõige peale, lisa ka natuke paprikapulbrit.

2. Rukkipasta singiga
Valmistamise aeg 30 minutit

Võib ka juhtuda, et pingutustest tervislikult toituda jääb väheseks. Sellisel juhul on võimalik südamele lisatoonust pakkuda toidulisanditega.: F: BullsPõhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, professor Margus Viigimaa kinnitab, et südame-veresoonkonna haigused viivad Eestis hauda kõige enam inimesi, aga meie huvi nende vastu on kesine, võrreldes näiteks vähktõve, aidsi või tuberkuloosiga.

On fakt, et vale elustiili või isegi kurjalt öeldes hoolimatuse tõttu haigestutakse just südamehaigustesse kõige sagedamini. Eriti keskeas. Südamearsti sõnul võib lausa üle poolte kõigist surmadest panna südame-veresoonkonna haiguste süüks, kusjuures pärilikkus haigestuda mängib siin rolli kõigest 20 protsendi ulatuses. Enamasti rikuvad inimesed ise oma tervise.  
Viigimaa ütleb, et oma südamele head teha on imelihtne. Loobu suitsetamisest, liiguta end vähemalt kaks-kolm korda nädalas, hoia end stressi eest ning viimasena, kuid mitte vähem tähtsana — söö õiget toitu.

Südamesõbralik toit mõjub hästi vere kolesteroolitasemele, vererõhule ja kehakaalule ning see kõik on oluline ka südame- ning veresoonkonna haiguste ennetamiseks.
Lihtne, kas pole? Ei. Viigimaa tõdeb, et nõrgim lüli on siin enese distsiplineerimine: kui seni on elatud südamevaenulikult, nõuab elustiili muutmine tõsist pühendumist. Sellest, et oma toidulaud korraks üle vaadata, ei piisa. Tehtud korrektuuridele tuleb ka kindlaks jääda, sest harjumuse jõud on teatavasti ju väga suur.