|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Telli ajakiri | Loe selle numbri toimetaja veergu |
Suurema osa suvest veedab Anna jäähallis, ise õppides ja teisi õpetades, aga ega peenradki tema nobedate näppude eest ei pääse.: F: Postimees/ScanpixUisutreener Anna Levandi viibib ka praeguse leitsaku ajal keset karget külma – iluuisulaagris Tartu Lõunakeskuse jäähallis. «Mulle absoluutselt ei meeldi päevitada. 30kraadine ja üle selle kuumus on liig mis liig,» on ta külma halli peitumise üle suisa rõõmus.
Annat (45) on sel suvel pea võimatu tabada, sest uisulaager nõuab pühendumist. «See on Vene iluuisu korüfee Aleksei Mišini iluuisulaager. Käin seal end arendamas, sest Mišin koolitab ikka oma ala tippe ja Venemaal areneb iluusiustamine tohutu kiirusega,» selgitab Anna. Lisaks harjutab ta oma õpilastega kavasid ning pole siis ime, et Otepää suvekoju jõuab treener alles hilisõhtul.
Annal on käed tööd täis: hommikuti toimetab ta abikaasa Allari vanemate majas Otepääl, siis käib päeval Tartus uisulaagris ning õhtul koju tagasi jõudes pühendub perele. Pere on muide Annal praegu mööda Eestit laiali, sest neilgi on omad asjaajamised. «Vanem poeg Anders ja kaasa Allar on Tallinnas, mina olen kahe väiksema poisi Armandi ja Arletiga siin Otepääl,» vahendab Anna oma praegust elukorraldust.
Kui ema õhtul Otepääle jõuab, nõuab enim tähelepanu just pesamuna Arlet. «Käime Pühajärvel ujumas, mängime ning teeme süüa.» Annale meeldivad lihtsa elu rõõmud.
Kusjuures just noorimast pojast võib Anna meelest kasvada iluuisutaja. «Ta on jah ühe hooaja uiskudel olnud — libisemine meeldib talle. Arlet on ka musikaalne ja tantsuline. Kuid eks näis, ta ju siiski alles neljane,» jääb ema tagasihoidlikuks.
Päike ja peenrad – ei-ei-ei!
Sel suvel, kus iga päev toob kaasa uue kuumarekordi, paneb Anna töö jäähallis
Terje Heinmets: F: Aldo LuudTerje Heinmets oli äsja keskkooli lõpetanud, kui 40kraadine palavik sundis ta äkki voodisse. Arst ütles, et tegu on lihtsa gripiga. Alles teise tohtri juures selgus karm diagnoos: kahepoolne kopsupõletik ja vesi kopsus. Raske tõbi päädis liigesepõletikuga, mis aheldas naise ratastooli.
«Mis siin ikka tagantjärele tark olla. Selge on see, et esimene arst oli lihtsalt rumal,» prahvatab nüüd 42aastane Pärnus elav Terje. Kiire abi võinuks noore neiu ratastoolist päästa, aga too arst isegi ei kuulanud ta kopse. Ja kui haigusele lõpuks jaole saadi, oli juba hilja. Kopsupõletikust sai Terje mõistagi jagu, aga põlvevalu aina ägenes. Aastatega on halastamatu liigesepõletik ehk peenelt öeldes reumatoid-artriit kurnanud naise kõik liigesed. Liigesevõie lihtsalt kaob ja liiges vajub kokku,
selgitab ta.
Alguses oli ravi nõrk. «Eriti midagi ei tehtudki, anti väike hormoontabletike, põletikurohi ning valuvastane tablett ja oligi kõik,» meenutab ta. «Räägiti veel mingist baasravist, aga selle kohta kuulsin nii õudseid lugusid, et kellel langevad juuksed välja ja kes tunneb end väga halvasti. See hirmutas mind nii ära, et loobusin.»
Haigus hiilis ligi tasapisi
Valu tuli Terje juurde nii tasapisi, et alguses suhtus ta sellesse üsna muretult ja katsus valust üle olla. «Ma ei arvanud, et see haigus mu nii läbi võtab,» tõdeb ta tagantajärele.
Olukorra tõsidust mõistis ta alles peale ränka hoopi. «Kord tulin sõbranna
Külmsupp fetajuustu ja köögiviljadega: F: Aldo Luud1. Külmsupp fetajuustu ja köögiviljadega
Valmistamise aeg 20 minutit
Lõika fetajuust, kurk ja paprika väikesteks kuubikuteks, poolita oliivid ning aseta suuremasse kaussi.
Sega hapukoorest, jogurtist ja keefirist kaste, maitsesta sidrunimahla, purustatud küüslauguküünte, vedela mee ja pipraga ning kalla köögiviljade ja juustu peale. Sega ettevaatlikult tõstes, puista peale värsket tilli.
VIHJE! Asenda piimatooteid vastavalt maitsele (nt ainult maitsestamata jogurt või hapukoor ja keefir pooleks).
2. Rosmariinikartulid
Valmistamise aeg 50 minutit
Inimene vajab ööpäevas soola keskmiselt 5 grammi ehk ühe triiki täis teelusika. Riin kasutas soolakalkulaatorit ja sai enda üllatuseks teada, et saab erineva toiduga päevas üle 8 grammi soola.: F: Helin LoikTervisliku toitumise veebilehele www.toitumine.ee lisandus hiljuti erileht, mis aitab välja arvutada toiduga saadava soolakoguse. Jah, me teame küll, et soola leidub peidetud kujul paljudes toiduainetes, aga et nii palju ja et sellest jääb organismi lausa kahjulikus koguses naatriumi, tuleb ilmselt nii mõnelegi üllatusena. Koguni 80% soolast saame poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest, ülejäänu lisame ise toiduvalmistamisel juurde.
Riin arvutas Naistelehe palvel välja oma päevase soolakoguse. Soolakalkulaator toimib lihtsalt: tuleb ekraanil vaid üles leida toiduained, mida sööd, need virtuaalsele taldrikule lohistada ja tulemus ongi käes.
Riin avastas, et sööb tavalisel tööpäeval 8,05 grammi soola. See on kõvasti üle lubatud normi. Ometi näeb tema toidusedel välja üsna eeskujulik: hommikusöögiks paar toorjuustuga määritud teraleiba singi-juustuga, lõunaks pasta ja ohtralt toorsalatit, näksiks mõnikord paar küpsist ja õhtul natuke jalapenot, päikesekuivatatud tometeid ja mozzarella’t.
Nii oligi Riin seni arvanud, et toitub üsna tervislikult. Talle polnud pähegi tulnud soolakoguse pärast muretseda. Ta ei söö kiirtoitu ega ketšupit, majoneesi ja teisi lisandeid, mis on teatavasti suured soolapommid. Naine tõdeb, et ainus, millest ta loobuda ei suuda, on hea pastaroog. Sellele riivitakse aga pahatihti peale imehead (aga soolast!) Parma juustu!
Kuidas end hoida?
Eestlased söövadki liiga palju soola: maksimaalselt lubatud 5 grammi asemel 10—12 grammi päevas. Toitumisspetsialistid hoiatavad, et viimane aeg oleks midagi selle vastu ette võtta.
Kolmeksi õnnelikud: Sandersiga on praegu ikka päris kõvasti tegemist ja Evelyn ei kujuta ettegi, et tal võiks veel üks laps olla. «Võib-olla siis, kui Sanders kooli läheb, võiksime teise lapse saada. Aga kindlasti mitte praegu.»: F: Kalev Lilleorg«Tellisime rahuliku tüdruku, aga saime hoopis energilise poja,» naerab Evelyn Mikomägi oma kodus söögilaua taga istudes ja aknast välja vaadates. Poja Sandersi sünnist on möödas juba aasta ja kolm kuud, kuid siiani pole Evelynil olnud veel mahti, et emapuhkust võtta.
Täpselt kümme aastat tagasi Miss Estonia tiitliga pärjatud ja nüüd eduka ettevõtjana tegutseva Evelyni (30) ja ta fotograafist mehe Svenne Englundi (39) poeg Sanders mõistab juba nii eesti kui ka rootsi keelt. «Esimene sõna oli muidugi «emme», aga rootsi keeles on ema «mamma», nii et see tuli kohe järgmisena,» jutustab Evelyn. «Mina räägin lapsega eesti keeles ja Svenne rootsi keeles. Omavahel räägime ka rootsi keeles, nii et seda ta kuuleb kodus vist rohkem. Aga ta saab mõlemast keelest aru.»
Evelyni sõnul pole tänapäeval selles ju mitte midagi erilist, kui ema räägib üht ja isa teist keelt. Eestis on kakskeelseid perekondi küll ja veel. «Kui Sanders kolmeseks saab, on talle Kiili lasteaias juba koht olemas. Aga kuna ta on oma vanuse kohta väga hakkaja, siis ootame, et võib-olla saame ta sügisest hoopis vene lasteaeda panna — äkki õpib vene keele ka veel ära,» muigab Evelyn.
Enne õpib sööma pulkade kui noa ja kahvliga
Katrin Siska on mures, et number kuus jälitab teda. Kahel viimasel töökohal, linnavalituses ja kultuurimajas, on tema kabineti numbris olnud kuus sees.
