Kes teab, kas Eesti iluuisutamislootusest Gerli Liinamäest olekski üldse uisutajat saanud, kui tema isa Janek poleks tütre soovi aastaid tagasi valesti mõistnud. «Aga nüüd ei taha ma enam teistsugust elu,» kinnitab tüdruk.

Premia jäähalli areenil uisutab kümmekond tüdrukut. Neist üks teeb blondi hobusesaba lehvides uhkeid piruette ja hüppeid, teised vaatavad — kes kadeda, kes tunnustava pilguga. Osav tüdruk jääl on andekas, visa ja töökas Gerli Liinamäe (16). «On olnud aastavahetusi, kui ta on juba 1. jaanuari varahommikul jääl. Sel aastal ta siiski puhkas,» muheleb Gerli isa Janek. Neiu ise teeb liuglemises pausi, tõmbab riietusruumis hinge ja silitab pinkide vahel paterdava kahekuuse Jack Russeli terjeri pead. «Tema on Hugo, minu treener Tiiu Valgemäe kutsu,» tutvustab Gerli ja kinnitab, et talle koerad väga meeldivad.

Kogemata jääle
«Esimest korda läksin jääle viieaastaselt,» teab Gerli. Enne seda vaatas ta kodus iluuisutamisvõistlust ning teatas isale, et tahaks ka jääle uisutama. «Mina mõtlesin, et tahaksin lihtsalt koos perega korra uisutama minna, aga isa sai aru, et tahan lausa uisutrenni,» naerab tüdruk.
Praegu on Gerli väga tänulik, et isa toona valesti aru sai, sest jääst on saanud kirg ja armastus. Gerli kinnitab, et pole kunagi jääd, kukkumist ega uiske kartnud. «Ei möödu päevagi, kui ma sellele ei mõtle ja jääle ei taha,» tõdeb ta.
Mõned aastad tagasi jäi Gerli siiski nõnda haigeks, et ema-isa ei lubanud teda mitu päeva trenni. «Mul oli lõpuks energiat nii palju üle, et hakkasin lollusi tegema,» naerab tüdruk.
Aastaid kõvasti ja järjepidevalt treeninud Gerli tõusis komeedina uisutaevasse möödunud aasta alguses, kui võitis Eesti seni tuntuimat ja edukaimat uisutajat Jelena Glebovat kodustel meistrivõistlustel. Tüdruk pani juba vaimu valmis ja pakkis mõttes kohvreid, sest särav esinemine pidanuks ta järgmiseks kindlasti täiskasvanute MMile lennutama. Kuid uisuliit saatis Eestit esindama siiski Glebova. Mitme nädala vältel kullati Gerlit spordilehtede esikaantel tunnustusega üle ja siunati uisuliitu. Liidu otsus pani vere keema ka Gerli treeneril Tiiu Valgemäel ja neiu karjääri igati toetaval perekonnal. «Eestis Gerlist ei hoolita,» ütles isa Janek otse välja.
Gerli ise kinnitab, et eks ta muidugi pettunud oli, aga mitte ka üliväga. Tänaseks on vett merre voolanud ning
emotsioonid vaibunud, kuigi piisavat toetust pole andekale tüdrukule ei liidust ega ka võimalikelt sponsoritelt tulnud. «Noh, meie ajame ikka oma asja. Aga nüüd, kui ma tean kõike seda tausta ja neid raskusi, siis juhul, kui saaks aega tagasi keerata, ma oma last enam uisutama ei paneks,» tunnistab Gerli isa Janek.

Tulevikuplaan – «normaalne koht»
Janek kinnitab, et Liinamäed alla ei anna! Koos abikaasa Katriniga pingutavad nad maksimaalselt, et tütar saaks täita oma unistusi jääl. «Meie teeme selleks kõik,  kuigi on raske. Meie Katriniga tunneme tema üle ainult rõõmu,» tõdeb isa.
Janek ei andnud alla ka siis, kui ta masu tõttu paar aastat tagasi töö kaotas. Tänaseks teeb Janek taas projektipõhiseid ehitustöid, et pere ots otsaga kokku tuleks. Eks söönuks saaks nad ju ka hulgilaos töötava pereema palgast, aga Gerli uisutreeningute ning tema sportlasliku arengu tagamiseks tuleb ju pidevalt kulutusi teha.
Oma tütresse uskuv isa on ka sponsoreid otsinud, kuid pikka aega põrkas ta ükskõiksuse seina vastu. «Nüüd, kui Gerli edukaks sai, jooksevad nad siiski juba ise kohale, aga varem küsisid ainult: kas ta treenib Anna Levandi juures? Kui ütlesin, et ei treeni, siis jutt lõppes,» vangutab isa pead.
Rasked ajad ning uisuliidu ja sponsorite ükskõiksus on viinud selleni, et Liinamäed on kaalunud ka Eestist lahkumist. «See nõuab omakorda jälle raha,» on ka 16aastane Gerli kahe jalaga maa peal. «Aga ma püüan ikkagi käia välismaal treenimas, näiteks Ameerikas ja Soomes.»
Hoolimata kõigest ongi Gerli ise positiivne ega kavatse kindlasti mitte uiske nurka visata. «Minu tulevikuplaan on Sotši taliolümpial 2014. aastal normaalsele kohale jõuda,» avaldab ta uhkelt. «Normaalne koht» tähendab Gerli keeles ikka platsi pjedestaalil.

Kes teeb, see jõuab
«Eelmisel hooajal oli raske, siis pidin igal hommikul kell 5.30 tõusma,» meenutab Gerli. Arvestatavaid liuvälju pole meil ju paraku nii palju, et kõik soovijad endale sobival kellaajal trenni saaks teha. Nüüd algab Gerli «tööpäev» kõigepealt ühe koolitunniga, siis põrutab ta kella kümneks jäähalli, seejärel tagasi kooli, Pirita Majandusgümnaasiumisse. «Ja kella kaheks taas trenni,» ütleb Gerli.
Kuidas Gerli jaksab, selle üle imestavad jätkuvalt ka tema klassikaaslased ja sõbrad. Aga Gerli ei virise ega vingu, vaid tormab rõõmuga. Teistmoodi ta enam ei oskagi. «Gerlit ei pea sundima ei jääle ega kooli ja koolitükke tegema,» kiidab vahele isa. «Ta õpib ka bussis, kui koolist trenni läheb ja sealt tagasi sõidab.»
Kuigi noor sportlane käib koolis eriprogrammi järgi ja mitte iga päev, ilutsevad tema tunnistusel ainult neljad ja viied. Lemmikuks nimetab tüdruk bioloogiat ja matemaatikat, sest need ained on väga loogilised ja kergesti arusaadavad. Kõige vähem meeldib Gerlile kirjutamine.
«Praegu on minu ainuke puhkepäev pühapäev, siis ma magan väga kaua, vahel isegi üheteistkümneni või kaheteistkümneni,» märgib Gerli ja lisab, et polegi mõelnud sellele, et tahaks rohkem vaba aega. Tüdruk kipub ikka pigem jääle ja kooli kui eakaaslastega ostukeskustesse aega viitma. «Mul pole isegi tulnud mõtet, et tahaks napsu võtta, suitsu proovida või pidutseda,» naerab Gerli.
Pingelised päevad ei tähenda, et tüdruk omavanustega sõbrustada ei jõuaks. «Kuigi suurem osa mu sõpru on ikka jäähallis, on mõned siiski koolis ka,» ütleb Gerli.

Lapsepõlv ei jäänud lühikeseks
Gerli isa Janek on kindel, et vaatamata tihedale trennigraafikule pole tema tütrel lapsepõlv varakult lõppenud või siis üldse vahele jäänud. «Kui on õige hetk ja aeg antud, tuleb seda maksimaalselt ära kasutada. Ta on saanud ka mängida ja sõpradega olla,» on isa süda rahulik. Gerli noogutab isa jutu peale: «Väiksena oligi ju trenne vähem ja vaba aega rohkem.»
Gerli on kindel, et tema edu võti on tugev vaim ja perekonna jäägitu toetus. Tüdrukul on soojad suhted nii vanemate kui ka noorema venna, kuuese Gerhardiga. «Ma olen väga rahul oma eluga,» kinnitab Gerli.
Kaire-Külli Kuldbek