Kleenukesest 14aastasest Särevere neiust Jessica Omannist ei oskaks küll arvata, et tegu on oma vanuseklassi Eesti maadlusmeistriga. Kes aga on näinud teda matil poisse üle selja pildumas, hakkab vägisi uskuma, et ka luuavarrest võib pauk tulla.

Eriti magusaks muudab mulluse tiitlivõidu Jessicale seik, et ta seljatas oma ammuse konkurendi Tuule-Sireli Mäe (Eesti parima naismaadleja ja sumoneiu Epp Mäe õde — toim). «Seni olin talle alati alla jäänud,» ütleb ta. «Sel aastal tuleb nüüd oma tiitlit iga hinna eest kaitsta.»
Jessica treener Mati Sadam maadlusklubist Järvamaa Matimehed kiidab, et tüdrukul on pealehakkamist ja järjekindlust maadlusmatil mitte alla anda. «Paari aasta jooksul, mis ta on trennis käinud, näitab ta selles osas paljudele silmad ette,» on kogenud treener oma õpilasega rahul.

Kaalumuret pole mingisugust

Praegu kaalub Jessica umbes 50 kilogrammi ja mahub lahedasti võistlema kaaluklassis kuni 52 kilogrammi. «Õnneks ei pea ma kaalus püsimiseks mingeid erilisi nippe tegema,» ohkab ta kergendatult. Toidulaud on tal enda meelest täiesti tavaline, ei midagi eriliselt tervislikku. Mõnikord patustab isegi krõpsudega. «Söön, mida tahan! Kaal on ikka üks,» rõõmustab ta.

Sellist juttu kuuldes muutuvad paljud tema eakaaslased ja konkurendid maadlusmatil kadedusest lillaks. Jessica on kuulnud, kuidas mõni noor naismaadleja on soovitavasse kaaluklassi saamise pärast enne võistlusi isegi nälginud. «Kui nad jälle sööma hakkavad, on neil hirmus paha olla. Mõni on isegi oksendanud,» räägib ta õudusest, milleks noored neiud sportliku edu nimel on võimelised.

Õnneks pole selline suhtumine maadluses valdav ja treenerid seda ei soosi. Selliseid tegusid tehakse ikka salaja. Jessica kinnitab, et tema küll oma kehaga mingeid ekstreemsusi ette ei võtaks. «Kui juhtubki, et kaalus juurde võtan, siis lepin sellega ja treenin end veel tugevamaks, et suuremas kaaluklassis vastastest jagu saada,» lubab ta.
Jõust nääpsukesel Jessical puudu ei tule. «Olin juba kaks aastat tagasi maadlema minnes üsna tugev, nüüd olen jõudu ja vastupidavust treeningutega veelgi juurde saanud,» kinnitab ta. Veidi raskem on ehk vabamaadluse tehniline pool — tal tuleb erinevaid võtteid veel palju lihvida.
Enne maadlemist käis Jessica kergejõustikutrennis. «Kergejõustik polnud aga pooltki nii põnev,» tunnistab ta. «Usun, et oleksin selle niikuinii pooleli jätnud. Hea, et leidsin uue ala.»

Teeb juba poistelegi tuule alla

Nagu arvata võib, on Türi gümnaasiumis kaheksandas klassis õppival neiul tulnud sageli vastata küsimusele, miks ta sellise meheliku spordiala valis. «Maadlus lihtsalt meeldib ja on mulle omane,» sõnab ta. «Pigem rassin poistega maadlusmatil, kui lähen aeroobikasaali kargama.»
Haiget saamist Jessica ka ei karda. «Me maadleme, mitte ei kakle,» naerab ta. «Haiget saamisest tuleb osata hoiduda ja enne trenni peab end korralikult soojaks tegema.» Muide, sportliku soojenduse mõttes läheb ta kolm korda nädalas Säreverest Türile trenni jala — see tee on umbes viis kilomeetrit pikk. Pärast trenni sõidab koju bussiga või laseb end autoga ära tuua.

Kuigi Jessica on trennis ainus tüdruk, ei tunne ta end poiste seltskonnas halvasti. Keegi ei suhtu temasse üleolevalt ega hoia eemale. Maadlejad on üks ühtehoidev punt, kiidab ta.
Algul tahtsid poisid Jessicat väga oma vastaseks — algajat oli ju lihtne võita. Nüüd talle eriti vastu astuma ei kiputa, sest ta teeb paljudele omavanustele poistele tuule alla.
Võistlusi naudib tüdruk eriti, sest sealt leiab alati palju uusi tuttavaid. Treener Mati sõnul käitub Jessica võistlustel poistest väga erinevalt. «Poisid on tõsised ja endasse tõmbunud, püüdes matšideks keskenduda, Jessica aga jookseb särasilmselt ringi ja suhtleb kõigiga.»

See ei tähenda muidugi sõbralikkust matil. «Tal on võitleja hing,» iseloomustab treener Jessicat ja lisab, et mõnikord nappima kippuvad tehnilised oskused teeb tüdruk tasa just oma maadlustahte ja visadusega. Siiski, ka füüsilised eeldused olevat Jessical head. «Tal on pikad käed ja jalad ning ta paindub hästi,» lausub Mati.

Mida vanemaks ja raskemaks, seda tugevamad ja kogenenumad saavad olema ka Jessica vastased. Kas ta ka siis suudab tipus püsida, näitab aeg. Neiu pole kõrgeid eesmärke endale veel püstitanud. «Tunnen praegu maadlusest lihtsalt rõõmu. Kui tuleb hästi välja ja saan konkurentidest jagu, on see lisaboonus,» lausub ta. Anne Põder

Eestis maadleb ligi 50 naist!

Eestis tegeleb maadlusega praegu 40–50 tüdrukut, neidu ja naist. See näitab, et naistemaadlus on jõudsalt arenemas. Põhikeskused, kus naised saavad oma selja prügiseks teha, on Tallinn, Tartu, Viljandi, Põltsamaa, Tapa, Väike-Maarja, Jõgeva, Kohtla-Järve, Tudu ja Türi. Naiste (20aastased ja vanemad) ja naisjuunioride (18–20aastased) kaaluklassid algavad 40 kilogrammist ja lõpevad 72 kilogrammiga, nende vahele jäävad kuni 48, kuni 55 ja kuni 63 kilogrammi.

Tüdrukute maadluses õpilaste klassis (14- ja 15aastased) on kõige kergem kaaluklass kuni 28 kilogrammi ja kõige raskem kuni 62 kilogrammi. Kadettide klassis (16- ja 17aastased) võtavad kergeimas klassis mõõtu kuni 36 kilogrammi kaaluvad ja raskeimas klassis kuni 70 kilogrammi kaaluvad neiud.