Laps valib poes kommi: mida kirevam, seda parem! Paraku peituvad erkkollases või säravpunases maiuses pahatihti ohtlikud asovärvid, mis võivad avaldada kahjulikku mõju lapse aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.

Selle aasta suvel rakendus kogu Euroopa Liidus ja mõistagi ka Eestis nõue, et toiduained, mis sisaldavad ühe põhjaliku uuringu järgi lastel hüperaktiivsust põhjustavaid toiduvärve E102, E104, E110, E122, E124, E129, peavad olema tähistatud hoiatusteabega «Võivad avaldad kahjulikku toimet laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele».   
Naisteleht leidis sellised kommid poelettidelt ilma suurema vaevata üles, üks kirevam kui teine. Kõigil neil oli säraval pakil imepisikeses kirjas ka vastav hoiatus, kuid nii väikeses mikrotekstis, et vaevalt meist suurem osa seda märkabki. Kui tõsiselt hoiatusse peaks suhtuma?

Mis need asovärvid ikka on?
Keemik-toiduspetsialist Kadi Liimand ütleb, et asovärve võib lugeda n-ö uuema aja lisaaineteks. «Need on keemiliselt sünteesitud värv-
ained ja sellepärast kutsub nende tarbimine esile ebatavalisi reaktsioone, peamiselt närvi-süsteemis,» selgitab keemik-toiduspetsialist Kadi Liimand.
Uuringuid asovärvide kohta pole siiski just palju tehtud. Liimandi sõnul hakati toiduvärvide vähki tekitavat mõju uurima näiteks alles 1960ndatel ja kuigi ained on aktiivses kasutuses, pole nende tegelik mõju inimese tervisele ikka veel kindlalt teada. Nimetatud põhjalik Southamptoni uuring on aga ainete ja laste hüperaktiivsuse seosed kindlaks teinud.
Pediaater Katrin Põhjala selgitab, et lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäirete puhul ongi tegu neurobioloogilise häirega, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonnast tingitud tegurite koostoime tulemusel. Hüperaktiivsel lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega ning kõik see põhjustab toimetulekuraskusi näiteks õppimises, suhtlemises täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevuses. Hüperaktiivsuse põhitunnusteks on tähelepanupuudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. «Teatud lisaained toidus võivad avaldada kahjulikku mõju mitte ainult laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele, vaid põhjustada lisaks allergiat,» lisab Põhjala.

Miks mitte need täitsa ära keelata?
Kadi Liimand ütleb, et see oleks keeruline. «Kui puuduvad otsesed viited aine ohtlikust mõjust inimesele lubatud piirnormide juures, siis ei saa neid lihtsalt keelata. Seadusega saab ainult piirata nende kasutamist ja lisada hoiatavad sildid,» tõdeb ta. Liimand peab silmas seda, et piirnorme kehtestades arvestatakse inimese mitmekesise toitumisega — eeldatakse, et inimene sööb päeva jooksul ka palju muud kasulikku, mitte ainult asovärve sisaldavaid tooteid. «Lapsed aga ei ole nii teadlikud ja tihti võib juhtuda, et mudilase päevamenüü koosneb ainult kommidest ja limonaadist. Sellisel juhul saab laps väga suure koguse asovärve ja need võivad hakata mõju avaldama,» selgitab ta.  
Uuringutega tegeletakse aktiivselt edasi ja kõik võib veel muutuda. Alles mõni aasta tagasi avastati, et varem samamoodi toiduainete koostises olnud asovärv E128 muutub organismis aniliiniks, mis on väga mürgine ja vähki tekitav aine. «Kahjuks võib juhtuda, et tulevikus avastatakse ka praegu hoiatussildiga lubatud asoainete suurem ohtlikkus. Siis ehk keelatakse needki.» Liimand soovitab neid keemilisi ühendeid pigem vältida ja kommipakkidel näpuga järge ajada.
Doktor Põhjala leiab, et enne kolmandat eluaastat pole üldse mõistlik lapsele kommi pakkuda ja ka hiljem võiks kommi asendada võimaluse korral pigem millegi muuga.
«Magusavajadust saab väga hästi rahuldada värskete ja kuivatatud puuviljade ja marjadega, sest kõige muu kõrval sisaldavad kommid peamiselt suhkrut, mis annab ainult tühje kaloreid,» tõdeb Põhjala.

Epp Reinmets