Olin reidis moderaator. Pilte låbi lapates jäi aga portreepilt ette ning muudkui vahtisin neid silmi. Vörratult kena ja sharmantne mees. Minust ligi 10 aastat noorem, aga see pole oluline. Vajutasin :Accept: ja kohe hakkasin kontot ryndama. Panin ta vv-ks ja muudkui pommitasin kirjadega. Ta oli törjuv. Kriitiline. Vööraid mitte taluv. Mina ka muide. Niikaua aga pommitasin, kui sain selle saatsuliku kuupåeva, et kohtuda. Aasta hiljem me samal kuupåeval ka abiellusime. Fantast inimene. Ydini puhas nii suitsust, kui alkoholist. Oh, ei - sugugi mitte Teie möistes ylim intelligent. Tavaline maapoiss, aga meeletult naist armastav ja hellitav. Ma tånan, et keegi teine ei suutnud Tema jäisest barjåårist läbi suruda. Paras Teile. :)

Leidsin oma elukaaslase samuti u 3,5 a tagasi reidist. ta oli minu endise pinginaabri tolleaegne pinginaaber. kuna minu endine pinginaaber oli parasjagu reisil selle aluse peal, kus mina töötasin hakkasin seda kena noormeest vastavate küsimustega pommitama... ja sealt läks asi omasoodu :)

Mina leidsin oma kallima netist.Juhuslikult vastasin tema n.ö.kuulutuse peale,midagi erilist lootmata -ootamata.Alul suhtlesime meiliteel,siis msnis,siis saime kokku...ja nüüd olemegi koos,kuigi veel mitte päris koos,aga tean teda juba pea 9 kuud.Ja ma olen hetkel väga õnnelik,et ta leidsin. :)

Tutvusime orkutis:D

Kunagi oli mingi kanal9.Olin otsinud suhet juba 2 aastat, kuid ma ei tahtnud kooselu. Sellele kanalile saatsin SMSi, et otsin elukaaslast. Puhtjuhuslikult klõpsis telekanaleid üks äsjalahutatud mees, kes ei otsinud kedagi, lootis vaid juhusele. Ta kribas mu numbri üles ja saatis SMS. Sellest päevast peale pole me olnud lahus, see oli 4 aastat tagasi, oleme juba abielus. kohtumine oli 10 päeva pärast, vot see oli armastus esimeset pilgust. Muide, olen oma mehest 10 aastat vanem. Esimene suudlus oli nädala pärast, ei unusta seda iial. Kõik mu tuttavad nimetavad mind muinasjutuprintsessiks. See ongi muinasjutt. Oleme väga õnnelikud ja armastame teineteist jäägitult.

Mina tutvusin oma kaaslasega reisil, ikka våga kaugel maal Eestist, tuttavaks tegi meid kelner:D Låhemalt suheldes tuli vålja,et ta ei elagi våga kaugel Eestist, tåpsemalt Taanis..Nyyd on sellest møødas yle 2a. Elame koos tema kodumaal ja køik on lihtsalt super ning låheb aina paremaks:)

Mina leidsin oma kaaslase kaubamajast, ta oli seal turvamees(käis kooli kõrvalt tööl). Ühel päeval läksime sõbrannadega kaubamajja ja minule jäi kohe turva silma: pikk, välimus OK jne. Kuna sugulane töötab kaubamajas, siis uurisin turva kohta infot, kui vana, mis nimi jne. Sain veel teada, et õpime ühes koolis. Üks õhtu kolasin rates ja leidsin turva konto ja ma siis kirjutasin talle. Muidugi vastas mulle, vahetasime veel paar kirja siis sain juba numbri, hakkasime messima, lõpuks helistama ja viimaks ka kohtusime. Ja nii see asi vaikselt hakkas minema, nüüdseks oleme abielus olnud üle kahe aasta ja üldse koos olnud peaaegu neli aastat.

Mina tutvusin oma mehega kooli jõulupeol aastal 2002. Ta oli meie koolis koos diskoritega, tegeles helitehnikaga:) Nägin teda koolimaja peal ringi liikumas ja kui ta kuskile istus siis mina koguaeg käisin temast mööda, et ta mind ikka näeks aga ma olin nii arg et ei julenud temaga juttu rääkimagi minna:) palusin siis oma koolikaaslast, et ta läheks ja ütleks sellele kutile et ma tahan temaga tantsida ja kusjuures ta läkski:D Ta tuli minu juurde ja viiski mind tantsima, ma olin nii õnnelik. Tutvustasime üksteisele endid ja rääkisime niisama juttu. Järgmine päev ta juba helistas mulle ja saime kokku. Kui me kokku ei saanud siis messisime ja helistasime:) Üsnapea hakkasime ka koos elama.Selle aasta detsembris saab meil juba 7 aastat koos elatud ja kasvatame ka kahte tütrekest (5 a ja 2 a) :o)

mina sain oma mehega kokku minu õe pulmas,tema oli mind varem korra näinud,kuid kuna ma pidavat olema tõrjuva olekuga siis ta ei julenud sel korral midagi ette võtta ja ta arvas et ju ma olen juba kinni ka...Kuid siis hakkas pulmas asi liikuma ja oleme siiani koos,meil on väike poeg ja koos oleme juba pea 3aastat,ei taha kumbki mujale ikka alati teineteise juurde,isegi kui kakleme lepime ruttu,kuna ei viitsi riielda.kuigi mõned inimesed viskavad jamasid ette,kuid oleme neist kah yle saanud,nii on parem ikka.

kallimaga kohtumine on väga oline et ta oleks sulle see õige jh ega mina kohe nt eiteadnudki et hakkan tema selle õigega koos elama ja puha.läksin just lapse isast lahku ja kolisime ära,kui ühel päeval siis see õige ilmuski mu ellu.nimelt ma kuulasin raadio kuulutusi igavusest ja siis ta vastas minu sms-ile alles2 nädalat hiljem,kuna ta isegi oli just naiset lahutamas ja meil mõlemil oli tol hetkel raske siis mõitsime üksteist ikka päris hästi.nii me siis ükspäev kohtusimegi näost näkku,rääkisime veits ja nii ta mul siis külas hakkaski käima ja mina muidugi harjusin ära temaga ,aga kuna temal siis ka krt ja otsustasime et lähen koos lapsega tema poole elama sest nii lihtsam,kaua sa ikka nagu 2elamise vahel jooksed.nii me siis nüüd elame koos juba 3kuud saab sellest,ehk on see järsk otsus aga me nii armunud et ei saa teisiti.soovitan kõigile et hoidke inimest kellest te väga hoolite ja tuletage hallil argipäeval talle ka ikka meelde et hoolite temast väga.hoidke ja armastage üksteist,sest ei tea kunagi kuna õnn saabub.

mina leidisn ka oma mehe reidist esimest korda elus mängisin vali mind mängu seal ja juhuslikilt võitsime temaga ja sealt siis hakkasid tulema kirjad jne. üle aasta oli see suhe lihtsalt netti tasandil ja siis mõtlesime et võik kokku saada ja nii siis saimegi:)ja meil on koos ülihea:)

kolm/neli aastat tagasi lihtsalt viljandis mingi ühise tuttava kaudu , siis aastaid ei suhelnud ega näinud teineteist , aind niipalju kui ta mingi 3-4 korda oli helistanud et kui ma kunagi viljandisse satun et ma helistaksin talle , kuid ma ei teinud seda kunagi kuna mul polnud aeg temajaoks ja olin üldse ta unustanud kuna üldse ei suhelnud ega midagi . kuid nüüd siis ikkagi ilmus välja ja kolis tallinna kuna mina siin ja sõprusest on enamat saanud .