Tarmo Pihlap laulis kunagi, et ei tea, miks aeg kaob käest. Detsembris tunduvad seda kõik ümisevat, sest kiirustamise tuhinas kaovad lisaks ajale käest ka sõbrad, jõulumeeleolust rääkimata. Tallinnas elav rootslane Gustaf Hertsius oskab aga kõik need oma glögipeoga tagasi tuua.

Rootslased armastavad glögi. Aga et demonstreerida, KUI väga nad seda armastavad, võtab Gustaf appi numbrid. Rootslased joovad aastas kuni viis miljonit liitrit glögi. Igale glögijoogieas rootslasele tähendab see kuskil liitrit aastas, arvutab Gustaf. Ja ega siis keegi jaanipäeval sooja jooki ihka — sellele oma liitrile tehakse päkad silma ikka loetud nädalatel detsembris, mil glögipidusid peetakse. Seega järeldus: glögipeod on Rootsis VÄGA populaarsed. Ja Gustafil on missioon teha need popiks ka Eestis, sest tema meelest on tegu ühe ägedaima jõulutraditsiooniga üldse.
«Aasta lõpp on kõigi jaoks alati väga kiire aeg. Tööl tuleb tavalisest rohkem teha, kodus tuleb tavalisest rohkem teha, kinke on vaja osta, kõiksugu üritustel käia. Tegelikult ei jää sel moel sõprade ja lähedaste jaoks sugugi nii palju aega, nagu sooviks,» räägib ta. «Seega tulebki mängu glögipidu.»
Iga pere peab detsembris ühe sellise. Gustafi oma, kuhu on kutsutud üle saja inimese («Ma ehitasin isegi esiku suuremaks, eelmisel korral ei tahtnud kõik kuidagi ära mahtuda,» muigab ta), toimub sel nädalavahetusel.
Glögipidu peetakse pärastlõunal ja see kestab umbes kolm tundi. See ei tähenda, et kõik saabuvad punkti pealt alguseks, püksid viigitud, söövad laua tühjaks ja lahkuvad kolme tunni pärast. «See on läbiastumisepidu,» täpsustab Gustaf. «Kes tuleb enne jõuluostlemisele minemist, kes teel mõnele kontserdile või peole ...» Ja ehkki Gustaf on meie võõrustamise ajaks pannud ette punast karva ja rohelise kuusepuuga lipsu, ei tule end glögipeo jaoks üles lüüa. «Võid tulla ka otse töölt. Asja mõte on ikkagi see, et üksteise seltsi nautida.»
Aga riietusest ja muust palju tähtsam on toit. Aastasadu on tava olnud lihtne ja loogiline: glögi sisse käivad mandlid ja rosinad, glögi kõrvale piparkoogid. «Kui aga arvestada, kui palju rootslased glögipidusid peavad, tuli hakata oma naabreid ja sõpru üle trumpama,» naerab Gustaf. Nii ongi peolauale leidnud tee uued suupisted, mille maitse ... no ütleme nii, et te pole iial glögi kõrvale nii häid asju saanud. Traditsiooniliste safranisaiade kõrvale sättis Gustaf näiteks sinihallitusjuustu ja viinamarjatšatni kattega piparkoogid («Väga lihtne teha,» rõhutab ta) ning võttis ahjust datlite ja kitsejuustuga peekonirullid («Veel lihtsam!»). Kui nende soolased-magusad-hapud maitsed glögiga suus mängima hakkavad, ei imesta me enam üldse, et rootslaste glögipeod nii popid on.  
Gustafi oma on muidugi eriti popp. Sellest saame aru juba meile korraldatud näidispeost. Maja on ehtes, advendiküünal põleb, peremees tuhiseb pliidi vahet, täidab meie klaase ja on üleüldse külalislahkus ise. Gustaf jutustab, kuidas üks sõber teatanud talle hiljuti, et näe, nüüd tuleb jälle peole minna ja et selles olevat süüdi just Gustaf. Mismoodi, mõelnud tema. Aga see on glögipidu, sest rahvasuus käivat jutt, et üks hull rootslane tavatseb nii vanalinnas sõpru lõbustada ja kõik tahavad temast õppust võtta, teatanud sõber. See tegi Gustafi meele muidugi rõõmsaks, sest kellele on veel jäänud häguseks — glögipidu on Gustafi lemmikjõulutava. Aga oh meid ... Riietusest ja toidust ja muust veel tähtsam on glögipeol ju glögi! Kui Gustafilt pärida, mitut sorti glögi läänenaabrite juures müügil on, vajub ta mõttesse ja möönab siis, et neid on võimatu kokku lugeda — kõik tootjad tahavad neist miljoneist liitritest oma tulu saada. Eestis eelistab Gustaf Põltsamaa glögisid, sest neil olevat maitsed tasakaalus. Samas julgustab ta proovima teisigi, sest mõni võib ju ihaldada alkoholisemat mekki, teine magusamat maitset. Aga glögi kuumutades tuleb meeles pidada: keema ei tohi seda lasta. Parajalt kuum on jook 70 kraadi juures.

Kai Väärtnõu

Eeskujulik glögilaud

Lussekatter ehk safranisaiad
Sulata potis 150 grammi võid. Lisa 4 dl piima ja gramm safranit. Kuumuta, kuni segu jõuab 37 kraadini. Murenda kaussi 50 grammi pärmi ja sega tilga safranipiimaga. Siis lisa ülejäänud safranipiim, 1 muna, 1,5 dl kohupiima, 1,5 dl heledat suhkrusiirupit ja 0,5 tl soola. Lisa kilo nisujahu, sega hoolega ja lase 40 minutit kerkida. Siis keera tainas S-kujulisteks saiakesteks ja suru neisse rosinad. Lase veel 20 minutit kerkida. Pintselda üle klopitud munaga ja pane 225kraadisesse ahju umbes 10 minutiks.

Juustu ja tšatniga piparkoogid
Piparkoogid olgu õhukesed, sinihallitusjuust tugeva maitsega ja tegelikult võib viinamarjatšatni asemel kasutada ükskõik millist hapukat moosi. Määri piparkoogi peale juustu, sellele tõsta killuke tšatnit ja serveeri. «Magus, soolane ja hapu sobivad siin ju väga hästi kokku?» küsib Gustaf. Mhmh, ütleme täis suuga.

Datlid kitsejuustu ja peekoniga
Võta datlist välja kivi ja suru sellesse auku tükike kitsejuustu. Veereta dattel ja juust peekonisse ja küpseta rulle ahjus, kuni peekon tõmbub pruuniks.