Tartu maratoni mitmekordne võitja Raul Olle julgustab: kui juba praegu treenima hakata, võib maratonil suusatippudega sama maad mõõta igaüks!

Eelmisel aastal otsisid ilmselt oma vanad «lauad» välja needki, kes aastaid või isegi kümneid lumel liuelnud polnud. Nüüd, kus maad katab taas kohev lumevaip, mõtleb nii mõnigi uute suuskade ostule. Kaua need keskkooliajast keldris seisnud suusad meid ikka teenida jõuavad!

Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle annab Naistelehe lugejatele meelsasti nõu, kuidas suuski valida ja nendega treenida. Ehk isegi selleks, et võtta osa talve suurimast rahvaspordiüritusest Tartu maratonist!

Unustage hirmujutud, et enne maratoni peab läbima sadu kilomeetreid treeningradu. Olle kinnitab: selleks et suuta 31 kilomeetrit ehk poolmaraton läbi sõita, piisab täiesti paarist-kolmest trennist nädalas. «Üks kord näiteks nädala sees ja teine-kolmas kord laupäeval-pühapäeval. Ei ole ka katastroof, kui näiteks ämma-äia sünnipäeva tõttu mõnel nädalavahetusel vaid ühe korra sõidate,» räägib ta. «Suusatamine on vastupidavusala, kõige olulisem on treenida tund-poolteist korraga, veel parem kui kaks. 45 minutist jääb väheseks.»

Poolteist tundi treenimist ei tähenda aga seda, et rabelete terve selle aja, keel vestil ja hing nööriga kaelas. Tähtis on hoopis, et tempo oleks kontrolli all ja pulss ei läheks liiga üles. Lihtsamalt öeldes peaksid suutma suusatamise ajal rahulikult vestelda, mitte paaniliselt hingeldama. Nii et palun väga, suusatamine on seltskondlik tegevus!

Olle rõhutab ka, et pole mõtet hakata kohe hooga pikki vahemaid läbima. Täiesti piisab, kui sõita alguses viis kuni kümme kilomeetrit korraga. Treenituse tõustes tekib tasapisi ilmselt isu aina rohkem kilomeetreid suusatada.

«Läbitud kilomeetritest olulisem on järjepidevus,» nendib ta. «Kes vahepeal nädalaid suuski alla panna ei viitsi, see edasi ei arene.» Et Tartu maratonil pool teekonda läbida, pole vaja kellegi käe all treenida, vaid ise püüda suuskadega võimalikult hästi sõbraks saada, nendega harjuda ja tasakaal kätte saada. Kui vahepeal peaks sulaks minema, sobib suusatrenni suurepäraselt asendama (aga ka toetama) jooks, kepikõnd ja ujumine ehk kõik kestvusspordialad. Peaasi et liigutamises pausi ei tekiks. Korv- ja võrkpall annavad võhma juurde, kuid vastupidavusele nii palju kaasa ei aita.

«Võtke endale realistlikud eesmärgid ja ärge piitsutage end,» manitseb Olle. «Muidu võib suusatamise himu kaduda.» Kõige tähtsam on siiski nautida enda liigutamist ja ilusat talve!

Aktiivsemat suusatamist oleks tark  alustada klassikastiiliga, sest nii on kergem suusatehnikat ja tasakaalu omandada ning oma treeningutest järeldusi teha.

Suusatamine on vahendisport. See tähendab, et üsna palju sõltub suusatamisest saadav nauding varustusest. «Kui ikka suusad on liiga pikad või siis lühikesed, valesti määritud ja seetõttu liigud sa rohkem tagasi kui edasi, pole mõnu ollagi,» ütleb Olle.

Suuski tuleks korrapäraselt hooldada ja lasta need hooaja jooksul mitu korda kas suusakeskustes või -poodides üle vaadata. Asjatundja hoiatab, et juba valgeks kulunud ja kriibitud suuskadest enam omal käel jagu ei saa.

Poes suuski valides pead kindlasti otsustama, kas sõidad ainult klassikat või on sul tulevikus plaanis ka vabatehnika ära õppida. Seda selleks, et teatud klassikavarustusega saab sõita ka vabatehnikat, kuid vabatehnika omaga klassikat mitte.

Vabatehnikavarustusse kuuluvad pikemad kepid, kõrgemad saapad ning lühemad ja jäigemad suusad, millega on parem manööverdada.

Üle 3000krooniste suuskade puhul saab varustust valida juba ka oma kaalu järgi, et leida võimalikult personaalsed suusad. Kindlasti ei ole mõtet aga lasta spordipoes osaval müügimehel endale maha müüa kõige kallimaid suuski ja saapaid — nende hooldus on kallis ja harrastaja seda kodus ise teha ei saa, sest tal pole lihtsalt selleks tööks vajalikke spetsiifilisi oskusi. Kerttu Jänese

Treenime tippürituseks!

40. Tartu maraton (distantsid 31 ja 63 km) toimub 20. veebruaril. Nädal varem saab sõita Tartu maratoni avatud rada, kus on ka 16kilomeetrine distants.  Üritusele saab registreerida www.tartumaraton.ee.

Kus suusatamist õppida?

• Tallinnas. Sparta spordiklubis on harrastajate suusatreeningud, kust võivad osa võtta kõik. Harrastussuusatajate ettevalmistus hõlmab vastupidavustreeninguid, jõusaali üldkehalist ettevalmistust, pallimänge, rullsuusatamist ja suusatehnika lihvimist talvistel radadel. Vaata lisa: www.spartasport.ee
• Tartus. Harrastajate treeninguid korraldab suusaklubi Suusahullud.
• Vaata lisa: www.suusahull.suusaklubi.ee
• Kõrvemaal. Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses saab ette registreerides võtta sõidutehnikatunde. Vaata lisa: www.korvemaa.ee

Miks on suusatrenn kasulik?

• See tugevdab südant ja vereringet, korrastab hingamist ja ainevahetust.
• Parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötmelihaseid, suurendab organismi vastupidavusvõimet.
• Korraga on koormatud peaaegu 90 protsenti lihastest, aga koormus liigestele on väiksem kui jooksu puhul – seega sobib ülekaalulistele ja kõrges vanuses inimestelegi.
• Sõltuvalt tempost kulutatakse 400–1000 kcal tunnis.

NB! Suusatama ei soovitata minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi.

Tee õige valik!

Korralik klassikavarustus harrastajale

• Suusad: 15–20 cm sinust pikemad.
• Hind: 1799.00
• Kepid: korruta enda pikkus 0,85ga – kepid peaks sulle umbes kaenla alla ulatuma. Hind: 429.00
• Saapad: kui soovid ka vabatehnikat sõita, vali natuke kõrgemad. Hind: 799.00
• Klambrid. Hind: 429.00
• Kokku: 3456 krooni

Vabatehnikavarustus edasijõudnule

• Suusad: 5–10 cm sinust pikemad. Hind: 3499.00
• Kepid: korruta enda pikkus 0,9ga – need peaks sulle umbes lõuani ulatuma. Hind: 849.00
• Saapad. Hind: 2699.00
• Klambrid. Hind: 459.00
• Kokku: 7506 krooni

NB! A&T Spordis on ka riiul, kust leiad soodsa hinnaga lastevarustust. Sinna võid tuua müüki ka oma lapsele väikseks jäänud suusavarustust! Lastele võiks osta number suuremad saapad ja natuke pikemad suusad, et nad varustusest liiga kiiresti välja ei kasvaks. Allikas: A&T Sport