Põhimõtteliselt ei ole praegusel ajal võimalik nii elada, et toitumishäireid ei tekiks. Samal ajal, kui anorektikud kukuvad otse moelavadel surnult maha nagu kärbsed, on liiga suur protsent rahvast ülekaalulised. Mine võta siis kinni!
Eks paljud elavad ka nö wishful thinkingu täheall. Et ega mina küll anorektik pole - raadiost ju öeldi et enamik on ülekaalulised! Või siis jälle, et ega ma liiga paks küll pole - telekas ju räägiti, et ärge väga räiget dieeti jumala eest pidage.
Nüüd on muidugi käes jälle see aeg aastas, kui lume alt hakkavad lisakilod välja sulama ja viimane aeg "suveks vormi" programmiga alustada... Te olete juba alustanud? On mõni hea soovitus?
Mina ostsin koju hantlid ja võimlemismati. Olen neid isegi kasutanud juba :p. Pärast kuut ei söö, kui vähegi võimalik. Aga alkoholist päriselt loobuda ei mõtlegi! Muidu krt ei tohi nagu midagi teha enam...
PS jätsin poolteist kuud tagasi suitsetamise maha, niiet võite ise ette kujutada, kui heas vormis olen :)
Hei!
Teen seekord lühidalt. Aidake ka kodutuid kasse ja koeri. Ah et kuidas? Vaadake kiisu.ee või kutsu.ee. Ja ärge kartke, ei hakata kohe raha nõudma. Saab ka muudmoodi aidata :) Mina juba aitasin...
Et ongi siis puhkus läbi seks aastaks. Sai Eestit mööda tuur tehtud ja Albaanias-Kreekas (Korfu saarel) tiir käidud. Niiet ei saa kurta, peaks nagu olema välja puhanud küll.
Korful olin nädala (enamuse ajast Gouvia nimelises linnakeses) ja kuigi kaaluda seal ei saanud, olin täiesti veendunud, et igapäevane kebabitamine ja friteeritud kalmaaride söömine jätab oma jälje. Ei päästa vast seegi, et iga toidu kõrvale kambapeale paar enam-vähem tervislikku kreeka salatit võtsime.
Loen alati Marta maailmast tema negatiivseid kogemusi Pärnus ja mõnikord isegi solvun suvepealinna põlise patrioodina. Aga pärast reedest pidu ööklubis Sunset hakkan täitsa aru saama, et midagi on väga valesti.
Jätkuvalt kaitseksin korralikke pärnakaid, kuna olen veendunud, et enamik nõmetsejatest on turistid, mitte kohalikud, aga see selleks. Räägin parem, mis reedesel peol oli.
Hull nädalavahetus oli! Algas juba neljapäeval, kui käisin Pärnus Kuursaalis Vitamiini kontserdil. Kusjuures päris palju noort rahvast oli tulnud Anne Veskit ja Joel Steinfeldi vaatama. Mingi 3 korda kutsuti nad lavale tagasi.
Reedel oli Sunsetis Sky + pidu. Elasin kaasa Mikk Saare ja Ithaka-Maria Rahula kontserdile. Soovitan mõlemat soojalt. Vaatamata sellele, et rannas ulgus lõikav tuul ja paduvihma ladistas, andsid nad laval endast viimase. Ülikõva, kui laulja viitsib möllata ka siis, kui lava ees vaid 3 läbiligunenud (vihmast ja vist ka alkost) tsikki kargab.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
