Naisteleht

Hoolitse!: Kas teadsid, et kevadel tihkelt täis istutatud amplil tuleb silma peal hoida? Lilledel võib seal suve jooksul kitsaks minna ja need tuleb ümber istutada.: F: BullsSelge see, et suvel pressib loodus end ka kõige paadunuma linnainimese pähe, mistõttu tekivad rõdudele lillekastid, -korvid ja amplid.

Peenraga pole muret: kaeva maa läbi ja pane taim kasvama. Rõdulillendusega juhtub aga tihti nii, et inimene ostab poest uhke lilleampli, kuid ei oska selle eest õigesti hoolitseda ja räägib siis pahaselt, kuidas poes lilli nii kõva keemiaga töödeldakse, et need kohe pärast kojuviimist otsad annavad. Kuidas siis õigesti käituda?
Hortese aianduskeskuse väliosakonna juhataja Tauno Susi ütleb, et suvelilledele peaksid sobima kõik poodides müügilolevad lilleanumad, erinevaid ampleid ja kaste tuleb osata vaid õigesti käsitleda.
Kõigepealt tuleks endale selgeks teha paljud eksiarvamused, et neid siis vältida. Näiteks on rahva seas levinud arusaam, et põhjast kiletatud amplid ja kastid ei sobi suvelillede kasvatamiseks, kuid tegelikult kõlbavad need sama hästi
kui plastikust või kookossisuga anumad. «Kiletatud ampli või kasti puhul on tõesti oluline jälgida, et taime üle ei kastaks, sest kilega vooderdatud põhi ja küljed ei lase kastmisveel nii kergesti aurustuda,» ütleb Susi.
Samas on see kiire elutempoga lille-sõbrale ju ainult kingituseks: muld püsib kauem niiskena, nii ei ole tarvidust päevas kümme korda mulla niiskustaset kontrollida.
Kui kiletatud anumas kasvav taim on juba liiga ära kastetud, ei jää üle muud, kui torkida kilesse augud ja lasta vesi välja.

Caesari salati kastmete test: F: Helin LoikTehes Caesari salatit, kus üks komponent tähtsam kui teine, on mitu võimalust eksida. Vähemalt kastme on tootjad pudelisse villinud, aga kas see kõlbab?

Kokandusportaali Nami-Nami eestvedaja Pille Petersoo ütleb, et ideaalis ei kiika inimesed muidugi üldse kastmepudelite poole, sest kui kodus on saumikser olemas, peaks ka kõige keskpärasem kokkaja Caesari salati kastme valmistamisega veatult toime tulema.
Üks suuremaid möödapanekuid, mille Caesari kastme puhul teha saab, on Pille sõnul ehtsa anšoovise puudumisel viletsamate alternatiivide — vürtsikilu ja kiluanšoovise — kasutamine. Iseenesest pole kummalgi ju midagi viga, aga Caesari salati kastmesse passib siiski kõige paremini tõeline anšoovis või Worcesteri kaste.
Pille sõnul aga polegi kõige hullemad lood selle salati puhul kastmega — see võib olla veel enam-vähem —, sest ei suuda parimgi kaste päästa midagi, kui Rooma salati asemel on kasutatud Hiina kapsast või jääsalatit.
Kui Pillelt pärida, millises Eesti söögikohas ehtsat Caesari salatit, seda õige kastmega ja Rooma salatiga, proovida saaks, tunnistab ta, et ei julgegi ühtegi kohta välja tuua, sest tase on nii kõikuv. Küll aga kiidavad teadjamad Vapiano salatit ja kastet, mis meilgi siin suurel pildil. Kas aga pudelikastmed on sama maitsvad? Seda uurisimegi! Anna-Liisa Mets

Kuidas testisime?
Kutsusime kokku inimesed, kes tõesti teavad, millest nad räägivad: hobikokad ja keskmisest suuremad toidunautlejad. Iga kastme puhul hindasime, ega lõhn ole eemaletõukav ja mis kõige olulisem: kas see maitseb nagu originaalkomponentidest tehtud Caesari salati kaste.

Õige Caesari salati kaste

Praekala kurgi ja seenekastmes: F: Aldo Luud1. Praekala kurgi ja seenekastmes
Valmistamise aeg 30 minutit

• 500–600 g kalafileed, näiteks turska
• 1 dl nisujahu
• 1–2 muna
• sidrunipipart 
• toiduõli
• 0,5–1 värske kurk
• 1 sibul
• 100 g värskeid šampinjone
• 1–2 küüslauguküünt
• 100 g sulatatud juustu
• soola, musta pipart

Lõika kalafileed tükkideks. Klopi munad lahti, maitsesta soola ja sidrunipipraga. Puista jahu taldrikule. Paneeri kalatükid esmalt nisujahus ja seejärel munas ning prae pannil valmis.
Samal ajal koori kurk ja sibul ning haki ning viiluta seened.
Prae sibul õlis klaasjaks, lisa purustatud küüslauguküüned, seened ja kurk ning kuumuta veel 4–5 minutit. Sega juurde sulatatud juust ja lase keema, maitsesta. Serveeri.

2. Šampinjonisalat
Valmistamise aeg 20 minutit

Teavad märke: Rattakooli õpilased Ele Siimson ja Matthias Vist teavad hästi, kuidas tänaval liigelda. Siin pööravad nad vasakule. Videoid, mille järgi õppida, saab vaadata aadressil www.cfc.ee: F: Helin LoikRatas on laste kalleim suvine kaaslane. Kuid mänguhoos uljalt sadulasse hüpates ja poistega kummi suitsetades kipuvad põngerjad unustama, et tegu on liiklusvahendiga, mis nõuab ülimat tähelepanelikkust.

Jaan Kirsipuu rattakooli haldava spordiklubi CFC direktor Mallor Türna tõdeb, et tänavail ratastel sõitvaid lapsi vaadates pole kahjuks suurt põhjust rahuloluks — nad ei oska liikluses valitsevaid ohte õigesti hinnata. «Lapsed ei taju, kui suur ohuallikas on auto. Noor rattur arvab, et ta on liikluses võrdne, kuid paraku on õnnetuse korral auto siiski tugevam,» muretseb ta ja ütleb, et vigu tehakse teadmatusest. Näiteks võib rattur sõiduteel sõita kuni meetri kaugusel teepervest, kuid ta kipub ikka vasakule kalduma. Autojuhtidele ei saa ohuolukorras alati loota: nemad vastupidi tikuvad hoidma liiga tee äärde. «Jalgrattur võib mööduva auto õhuvoolu tõttu ka juhitavuse kaotada,» hoiatab Türna.
Rattakooli õpilased Matthias Vist (10) ja Ele Siimson (12) kinnitavad Türna sõnu, et autojuhid ei pane ratturit eriti tähele. Sellepärast on nemad valinud turvalisema tee: sõidavad peamiselt metsa all, parkides ja kõnniteel, mitte elava liiklusega tänavatel.
«Kiiver on õnneks enamasti lastel peas, aga kindlasti ei peaks häbenema ka kirevaid riideid ja helkurvesti,» rõhutab Türna. Need aitavad juhil ratturit paremini märgata. Ja tänavat ületades peab ratast ikka käe kõrval lükkama!

Juhtimisluba peab olema

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke kinnitab, et loodusest leiab abi nii ihu- kui ka hingehädade korral.: F: PantherMedia/ScanpixKevad ja suvi on just õige aeg pöörduda tagasi juurte juurde ja mõnusal jalutuskäigul varuda kodusesse apteegikappi ravimtaimi erinevate ihu- ja hingehädade tarvis.

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke tuletab meelde, et rangelt mittesoovitatav on korjata taimi, mis kasvavad sõiduteele lähemal kui 200 meetrit. Tema korrutaks need meetrid lausa kümnega, sest autosid on nüüd teedel palju rohkem, kui selle soovituse kirjapanemise ajal.
Täiesti turvaline on korjamistööd teha metsas või nurmel, mille lähedal pole viljapõlde, mida võidakse mürgitada ja väetada. Samuti tasuks ringi vaadata koduaias, kui seal ei pritsita puid-põõsaid mürkidega ega kasutata pestitsiide, keemilisi väetisi ja muruhooldusvahendeid ning millest autoteegi jääb kaugele. «Ja korjake puust korvi, mitte mingil juhul kilekotti, plastmassämbrisse või muudesse mittenaturaalsetesse nõudesse,» õpetab Katrin.