Naisteleht

Mees merel ja põõsas: Alguses oli Hillel raske harjuda, et mees müttas mööda ilma kaameraga ringi, aga nüüd on ta väga rahumeelsel seisukohal: «Las tal olla ikka selline hobi, mis talle meeldib, mitte mis mulle meeldiks.»: F: Kalev LilleorgAlari Kivisaar ütleb oma uue raamatu esimesel leheküljel oma pulmapildi kohta, et seal on tema abikaasa Hille veel õndsas teadmatuses, et abiellus fotohulluga. Kuidas on perel hulluga koos elada?

«Algus oli väga raske,» tõdeb Hille (42), mõeldes tagasi nelja aasta taha, mil Alari (42) laenas sõbra käest udupeene Nikoni digipeegelkaamera («Oi, raisk! Oli ikka vahe!» kostab selle peale Alari), et pildistada nende vastsündinud poega Adrian Hanleyt. Aga langes kui kivi hoopis loodusfotograafia lõksu.
«Alari istus tundide kaupa arvutis. Kui ta arvutis ei olnud, siis jooksis fotokaga mööda põõsaid ringi, et putukaid pildistada. Muidugi ajas see vihale, sest varem tegime kõike koos,» meenutab Hille. «Kui lapsega mere äärde jalutama läksime, läks tema jalutama oma fotokaga. Oli küll meiega, aga mõtetes hoopis mujal — saaks nüüd ägeda pildi. Sellepärast ta jalutama tuligi...»
Nii see aeg läks. Nähes, et mehe huvi ei vaibu, vaid muutub aina raskekujulisemaks, hakkas Hille kõrvalt piiluma, et mis selles va fotograafias nii vägevat on. Asi läks suisa nii kaugele, et kui Alari, kaamera kaenlas, kuhugi kodust kaugemale loojangut pildistama suundus, aga see loojang hoopis Kivisaarte kodu aknast sisse vaatas, helistas Hille Alarile: «Sa ei kujuta ette, milline taevas on akna taga!» Ja Alari vastas: «Sa ei kujuta ette, kuidas ma ei taha, et sa mulle helistad ja sellist juttu räägid!»

Musikaalne järelkasv: Marten käib nii Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoolis kui ka Martin Reimi jalgpallikoolis – ikka selleks, et ta saaks ühel päeval valida oma tee. Pisike Marlen annab oma musikaalsusest samuti kõva häälega märku.: F: Helin LoikNoorkuu eestvedaja Martti Meumers ja tema kaunis naine Helen on olnud
koos pool oma elust, juba sellest ajast, mil Noorkuu veel «rumalgi» ei olnud. Marttile on pere ja isaroll alati tähtsad olnud ning oma noorusele vaatamata on ta suutnud need edukalt ka lavaeluga ühendada.

«Meid Heleniga viis kooliajal kokku muusika ja nii me jäimegi,» märgib särasilmne Martti (30). See juhtus ajal, mil tulevase Rumala Noorkuu liikmed ja Helen (29) õppisid kõik Tartus muusikakallakuga Karlova gümnaasiumis.
«Martti korraldas juba siis pidusid, mängis DJ Poweri nime all tantsumuusikat,» toob Helen välja ühe külje, millega koolivend talle silma jäi. Asjaosaline pistab vahele, et eks nende armumise juurde käib nii mõnigi romantiline lugu, kuid need jäävadki vaid Heleni ja tema teada.

Noorelt lapsevanemateks
Põgusad jutuajamised vahetundide ajal, järjest pikemad ja sügavamad pilgud — nii nende lugu algas ja arenes, kuni ühel päeval kolis 17aastane peigmehekandidaat Heleni vanematekoju sisse.
«Ega me kelleltki luba ei küsinud,» naerab Helen neid aegu meenutades. Ka Martti ei oska kosta, mida tema naise range riigikohtunikust isa võis sellest arvata, et teismeline tütar järsku mehe majja tõi. Välja igatahes ei visatud! Ju oli Martti juba tollal sama asjaliku olekuga kui praegu ja pälvis sellega tüdruku vanemate heakskiidu.

Kodune koht: Estonia teatri suur saal on tuttav paik nii Neemele kui ka Martenile: papa on siin lavale toonud surematuid etendusi ja poeg teinud viieaastaselt ooperis lauljadebüüdi.: F: Helin Loik«Läheksime Neeme Kuninga juurde,» pomiseb koolipoisi viisakusega superstaarisaate finalist Marten Kuningas Estonia ooperiteatri valvelauatädile. «Aa, isa juurde,» tunneb staažikas töötaja ära selle maja ühe tähtsama mehe, pealavastaja poja.

Esimestest minutitest on selge, et Marten ei ole üldse see ülbe tüüp, kes vahel telerist paistab. Vastupidi. Milleks siis selline hoiak laval? «Minu arust ei tohiks segi ajada arrogantsust ja enesekindlust,» selgitab Marten, kelle jaoks on esinedes väga tähtis vastavasse rolli sisseelamine, mitte lihtsalt kuivalt ärategemine. «Ma ei salli seda, kui asju lihtsalt tehakse ära, ilma süviti minemata,» tõdeb ta. «Siis kukub kõik haledalt läbi.»
«Oma lood valib, nagu ta teeb absoluutselt kõik muud valikud oma elus, Marten ise, ta on selles osas tõeline põikpea,» lükkab Neeme ümber igasugused kahtlused, et muusikavallas austatud mees võiks olla oma poega mingilgi määral kuhugi upitanud. Sellest, et Marten läheb staarisaatesse, sai pere teada alles siis, kui noormehel oli kollane kaart juba käes. Nüüd jälgitakse Marteni tegemisi huviga televiisorist.
«Eks ma olen talle üht-teist öelnud ja ta kuulab mind viisakalt ära, aga ega tal autoriteete peale iseenda ei ole,» märgib Neeme. Marten vastu ei vaidle.
«Viimati saatis Neeme Kuningas mulle peale esinemist sõnumi, mis koosnes kahest tähest — OK,» jutustab Marten.
«Ja see oli juba väga hästi öeldud,» läheb papa nägu kavalalt särama.

Naine ei suudle: Nii nagu eevatütred vahetavad elu jooksul soengut, kasvatab ja lõikab Märt habet ja vuntsi. Meediaski ohtralt tähelepanu pälvinud habemetutt sobib talle ta enda arvates päris hästi.: F: Kalev LilleorgHomopõlglik koolidirektor ja poliitik Märt Sults on olnud kaks korda surnud. Kuid meest ei võta ussi- ega püssirohi – ei kaheksandalt korruselt allakukkumine ega valgefosforis põlemine. Sest Märdil on elus ülesanne.

Märt Sults (48) on varajases keskeas, kergelt taanduva juuksepiiriga ja ülikõhn (pea kahemeetrine mees kaalub 78 kilo). Tema küljes ripub mitu kilo väärismetalli, püstol ja kitarr. «Tegelikult olen ma teisest ajast, viikingite ajast. Seepärast mulle meeldivad ka metall ja relvad,» ütleb ta mõtlikult.

Pärit viikingite ajast
Edevus ja vajadus hea välja näha on Märdile juba lapsepõlvest kaasa antud. «Ma ei mäleta, et oleksin läinud triikimata pluusi ja pükstega kooli. Ema leidis alati sättimiseks aega,» meenutab ta. Mees peab triikimist endiselt nii tähtsaks, et kuuma raua alt käivad läbi ka tema teksapüksid ja T-särgid. «Teksade triikimine on kõige peenem värk,» ütleb Märt.
Sults ei arva, et ta on haiglaslik välimuse sättija, kuid just kenamaks saamise nimel on ta korra isegi kuulsa ilukirurgi Kullamaa lõikuslaual käinud. «Mu nina oli kolmest kohast puru. Kullamaa ninaopi eest raha ei võtnud, sest tema sõnul ei tulnud see välja päris nii, nagu ta soovis. Mul on väga tugev luu,» selgitab mees.
Märt ei nõustu kriipsu võrragi kriitikaga, et eesti mees on loll ja räpane looduse praak. «Eesti mees on aga liiga leppiv. Ta pole enam viiking, pole see mees, kes Ümera ajal … Ta on ahne ja ärapanija, kuid kindlasti mitte loll ja räpane.»

Alati keep smiling?!: Aita lükkab ümber pildi Vaheritest kui alati naeratavast tsirkuseperest. «Kui oleme laval, siis loomulikult naeratame. Kodus oleme aga nagu iga teine perekond – vahel kakleme ja siis lepime.»: F: Helin LoikKui kondiväänaja Vello Vaheri ainuke poeg Vootele ühel päeval otsustas, et tema enam tsirkusega tegemist teha ei taha, tilkus isa süda verd. Isal olid Vootele osas, kes paindus tunduvalt paremini kui tema, suured tulevikulootused. «Lapsi ei saa sundida spordiga tegelema,» tuli Vellol poja otsust austada.

«Niimoodi lapsi solgutada ei ole õige!» väitsid aastaid tagasi paljud konservatiivsed lapsevanemad tsirkuseperekonna etteasteid kommenteerides. «Vaesed lapsed, ega neist midagi enamat kui marionetid ei kasva,» lisati.
Vello (46) aga pole kunagi kahelnud, et see, kuidas ta oma lapsi sünnist saadik on treeninud, on õige. «Sportlik kasvatus on lapse arengus kõige aluseks,» on ta veendunud. Kuigi tsirkus on olnud eelkõige Vello suur unistus, mille täitmisse ta on aktiivselt kaasanud ka ülejäänud pere, ütleb pereisa kindlalt, et pole oma lapsi Vootelet (23), Lembit (22), Lindat (20), Endlat (17) ja Lemmet (9) vägisi millekski sundinud.

Poeg kõnnib oma rada
«Miks meil ei võiks olla tavaline perekond?» küsis pere vanim laps Vootele vanematelt mitu aastat tagasi. Noormees ei soovinud isa eeskujul tsirkuseartistiks saada. Vastupidi, maine neist kui tsirkuseperekonnast tundus talle ühekülgne. Nüüdseks on Vello leppinud poja otsusega ise oma rida ajada.
«Vootelel oli mingi aeg, kus ta eitas oma tsirkuseelu,» tunnistab ka ema Aita (46), kuid lisab kohe, et suuri riide pole sel teemal nende peres olnud.