Naisteleht

Meelerahu suunas: Birgit õpib nüüd kunstiteraapiaid ja naudib ülikoolis iga hetke – pinged hajuvad ja vaim puhkab. Lauljatar ei välista, et ühel päeval võibki temast terapeut saada. Just laste muusikateraapiat tahaks ta teha.: F: Kalev Lilleorg«Vean kihla, et nii kui ma mõne meestuttavaga lõunatama läheksin, pandaks meid kohe paari,» lööb Birgit Õigemeel leppinult käega. Kaks aastat püünel on talle õpetanud nii mõndagi. Sealhulgas sundinud valima: kas töö või armastus.

Tänapäeva ühiskonnas pole lihtne olla samaaegselt edukas nii töös kui kodus. Tihtipeale juhtub, et üks ohverdatakse teisele. Ka noor ja kaunis Birgit Õigemeel (21) võib oma elust tuua sarnase näite.
Noortele lauljatele heidetakse sageli ette, nagu neil poleks tõeliselt sügavatest tunnetest laulmiseks piisavalt elukogemust. Kuid 21aastase naise elukogemus ei peagi ju tähendama sadu suhteid ja kõikumisi pilvepiirilt põrguni. Võib ka nii, nagu on olnud Birgitil — üks inimene, kellega kogetud erinevaid aegu.
«Viie aasta jooksul on meil Märdiga mitu pausi olnud, kuid kokku oleme jäänud tänaseni,» teeb Birgit asja kohe selgeks. Põhjusega, sest on ju meedia üritanud talle igasugu peigmehi külge pookida.
«Mis teha, selline mu elu ongi. Võin kihla vedada, et nii kui ma mõne meestuttavaga lõunatama läheksin, pandaks meid kohe paari,» ohkab Birgit.
Hoolimata sellest on taolised kogemused kasvatanud Birgitile paksu naha ja ta usub, et tema suhte Märdiga on need lõppkokkuvõttes tugevamaks muutnud. Noorte vahel lahvatasid romantilised tunded teismeeas ja peagi kasvas süütust kooliflirdist välja tõeline armastus.  

Mari otsustas pärast kolmanda lapse sündi saadud ühekordse sünnitoetuse annetada. «Võtsin kohaliku sotsiaalnõunikuga ühendust, et leida need pered, kel läheb seda raha rohkem vaja. Kuulsin siis mitme pere kurvast loost. See oli masendav ja õudne...»: F: Helin Loik«Me ei tahtnud olla kaks vanainimest, üksikut pensionäri,» naerab 1.oktoobril kolmanda lapse sünnitanud Mari Rahumägi. Quelle Eesti juhi Mari ja poliitik Jaanus Rahumägi peres kasvab nüüd kolm kümneaastaste vanusevahedega tütart. Tehke järele!

Pisike Maria-Heleene, hellitusnimega Leenu, magab hällis, mis kiigub ise ja laulab unelaule — kõigi tite­mammade unistus! Ümber hälli hiilib suur punakas kass. «O’Malley ei suuda kuidagi leppida, et majas on beebi ja et tema polegi enam kõige tähtsam,» selgitab perenaine. Kõuts pole pisikest beebit siiski käpagagi puutunud, jälgib kiival pilgul kaugemalt. Mari (41) ja Jaanus (46) ei kavatse umbusklikku O’Malleyt seetõttu veel ära anda. «Küll lepib,» usub Mari. Keskmine tütar Katariina võtab kassi sülle ja istub emme kõrvale diivanile. «Enne, kui emme käis tööl, tuli ta nii hilja koju ja ma pidin peaaegu alati vanaemaga õppima. Aga nüüd ma näen emmet kogu aeg!» sõnastab ta ühe väikeõe sünniga seotud rõõmsatest emotsioonidest.

Kakskümmend aastat vanusevahet
Esimese tütre, Liisabelli sünnitas Mari 20aastaselt ja ütleb häbenemata, et oli toona ikka päris loll. «Siis polnud emaks saamine kõige toredam tunne — nõukogude aeg ja ma olin nii noor... Ülikooli ma siiski pooleli ei jätnud — õnneks ämm aitas mind lapsega väga palju,» meenutab naine.

Minister Juhan Partsi elu võtab uuel aastal sisse uue hoo – ta saab kolmandat korda isaks. «Tunne on õnnis,» õhkab Parts häbenemata. Tema kaunile kaasale Daisyle on sündiv laps esimene.: F: Stanislav MoškovMinister Juhan Partsi elu võtab uuel aastal sisse uue hoo – ta saab kolmandat korda isaks. «Tunne on õnnis,» õhkab Parts häbenemata. Tema kaunile kaasale Daisyle on sündiv laps esimene.

Seni end rahvale äärmiselt töise ja tõsise majandus- ja kommunikatsiooniministrina näidanud Juhan Parts (43) ei varja oma rõõmu, kui kinnitab: kõik on õige — oodata on perelisa. Juhanile on uue aasta alguses sündiv lapsuke kolmas, tema juristist elukaaslasele Daisy Taugile (33) aga esimene.

Kas poiss või tüdruk?
Juhan ja Daisy on paar olnud peaaegu kümme aastat. Mõne aasta eest küll sosistati, et nad on lahku minemas, aga Juhan lükkas need jutud kohe ümber ja märkis, et vastupidi — mõlemad müüsid oma linnakorterid maha, et osta ühine maja Nõmmele.
Kuigi lapse sugu on teada, ei soostu Juhan seda avaldama. «Ma ei taha ära sõnuda,» tunnistab ta ebausklikult. Küll aga ütleb mees, et vastavalt viimastele kontrollidele on titaga kõik suurepärases korras. «Laps sünnib õigel ajal,» ennustab Juhan. «Emal on ka kõik hästi. Oleme väga elevil, õhevil ja õnnelikud ja ootame!»
Daisy on seni titeasjandust «harjutanud» peamiselt sõprade lapsi hoides. «Ta on hea lapsehoidja — aitab meie lapsi hoida, kui tahame teatrisse minna. Vahel tuleb Daisy meile, vahel viime lapsed tema juurde. Ta saab suurepäraselt hakkama! Kindlasti tuleb temast hea ema,» kiitis Daisy kunagine kursuseõde Sirle Karu ajakirjanduses juba viis aastat tagasi.

Ministril mähkmevahetus käpas

Parimad sõbrad: Birgit ja Andero räägivad omavahel pikad jutud maha ning vahel tunneb ema end ise lapsena. Kord, kui Birgit pojaga oma muret arutas, vaatas laps talle otsa ja küsis: «Emme, miks sa mulle sellest varem ei rääkinud?»: F: Kalev Lilleorg«Ei ole ikka päris nii, et lähen haiglasse ning paari päeva pärast tulen, tita kaenlas, ja – tehtud,» arutleb super­staarisaate finalist Birgit, kes sai emaks juba 17aastaselt. Ometi ei takista laps Birgitil meelelahutusmaailma tippu pürgimast.

Kogu elu Sangastes elanud Birgit Varjun (23) tõestab igati, et laps ei takista oma unistusi teoks tegemast. Paljude superstaarisaate vaatajate suur lemmik usub, et noorelt emaks saamine on tulnud talle vaid kasuks — on andnud talle elukogemuste kaudu eeliseid teiste finalistide ees. Mitte et tema elu oleks olnud maru lihtne. Vastupidi, poja sünnihetkest alates on Birgit pidanud läbi elama hulga raskeid katsumusi.

17aastaselt pea ees tundmatusse
Raju hääle ja musikaalsuse on Birgit pärinud oma isalt ning ta usub, et sellesama geeni on saanud ka tema poeg Andero (5). «Kui muidu laulavad lapsed ikka lastelaule nagu «Kes aias», siis minu Andero repertuaari kuuluvad Guns’n’Rosise ja Kid Rocki parimad palad,» naerab ta.
Rokkivad ema-poega on Varjunite kodus üsna tavapärased. Sellegi poolest ei kiirusta Birgit põnni muusikakooli panema. «Mind saadeti kunagi vägisi klaveritundi, aga see ei tähenda, et ma seda mängida oskaks! Seega ootan ja vaatan, mida poiss tulevikus ise teha tahab,» on ta otsustanud.
Birgit laseb pojal vabalt kasvada, ega satu kanaema kombel iga pisema köha ja kukkumise pärast paanikasse. «Püüan ülereageerimist vältida. Meie Anderoga kasvame koos ja õpetame teineteist,» märgib ta.

Kõik laulus: «Kõik, mida Eesti suhtes tunnen, on ka ühes laulus – «Palve». Ma armastan Eestit! Aga ma ei saa sinna midagi parata, et olen loomult rändur.»: F: Kalev LilleorgKui Marek Sadam Tallinna tänavatel kulgeb, näeb ta oma mütsi ja märsiga välja nagu öko-usku maalikunstnik. Mitte nagu artist, kes juba kaks aastat on USA klubides oma tantsumuusika ja ülienergilise lavaolekuga kõikvõimalikest rahvustest masse üles kütnud. Koos sõbra Toomas Lauriga tehtud plaat «Sõstrapõõsaste vahel», mis just vabrikust väljunud, on kah rohkem selle mütsi ja märsiga mehe nägu.

Ehkki eestlane sai Marek Sadamat (31) tundma ogasoenguga elektrijänesena ansamblist N-Euro, on ta alati teinud ka teistsugust, mõtlikku ja tasast muusikat. Viie viimase aasta jooksul, mil ta on Euroopas ja USAs klubimuusikat viljelenud, on ta kahel suvel aja maha võtnud ja koos sõber Toomasega eestikeelse ja ilusate sõnadega «rahuliku» plaadi kokku pannud.
Sadam ütleb, et tähelepanelik kuulaja teab tema elust piisavalt palju — ta laulusõnad on lihtsalt nii avameelsed. Ometi selgub, et ühele ja teiselegi asjale, mida ilmas rändamine on õpetanud, on Sadamal veel mõndagi lisada.

«Ma olin Eestis pettunud.»
«Ja ma põgenen, maa, sinu eest. Ja ma kirun ja nutan ja põen. Ja ma kõnelen võõramaa keelt — sest mu enese keel liiga õel.» («Armastan maad», Lauri ja Sadama esimeselt plaadilt «Kirjad maale»)
Sedaviisi laulis Sadam kaks aastat tagasi. Misjärel avalikkus langetas kiire otsuse: Sadam ei löönud Eestis läbi, tema N-Eurot tümitasid kriitikud igal sammul — niisiis poiss pettus Eestis ja põrutaski laia maailma!