Naisteleht

Raamatut ei plaani: Annele on tehtud ettepanekuid elulooraamatu kirjutamiseks nii Eestis kui Venemaal. «Ei mingit raamatut veel. Mul peaks enne ikka tunne tulema, et vot just nüüd tahan oma mälusopis sorkida,» ütleb ta.: F: Stanislav Moškov«Ma pole üldse mingi kohvitaja, parema meelega koon sokki,» kinnitab armastatud estraadidiiva Anne Veski. Endiselt ootavad tuhanded fännid teda lavale, kuid tema plaanib kord lapselaps Frederikule täiesit traditsiooniliseks vanaemaks hakata.

Tänavune aasta on Anne Veskile (53) olnud igati tegus ja põnev. Aasta algul ilmus tema plaat «Ingleid ei…», suvel tuuritas kuulsate Vene artistidega pool Ukrainat läbi, andis kontserte mööda Reini jõge kruiisides ja valmistub nüüd oma elu esimeseks pühalikuks jõulutuuriks. Nii et — viiekuusel Frederikul on tõeliselt vahva vanaema!

Tahab olla superhea vanaema
«Poiss on alles viiekuune ja muutub iga päevaga. Ma ikka vaatan, kas minust ka äkki midagi on. Minu moodi silmad hakkavad sealt välja tulema küll,» muheleb Anne. Vanaemarolli hindab ta väga kõrgelt, kasvas ju tema enda tütar Kerligi peamiselt vanaema hoole all. «Ma sain 21aastaselt emaks — just samal ajal kui algas mu karjäär, uksed avanesid ja populaarsuse kallal pidi töötama nii Eestis kui Venemaal.»
Nii lubaski Anne kord oma tütrele, et kuna ta vanasti kogu aeg ära oli, siis tulevikus saab temast superhea vanaema. «Eks ma püüdlen nüüd sinnapoole ja olen tasapisi ka teel. Vahva on küll, kui Frederik vabal päeval minu juurde tuuakse ja teda hoida saan,» kinnitab Anne.

Karastunud teras: Anis on kogu elu pidanud kannatama rassistlikke märkusi ja kiusamist, kuid enda meelest on see teda vaid tugevamaks teinud. Viit keelt valdav tõmmu noormees peab oma trumbiks konkurentide ees erilist välimust ja head lauluhäält.: F: Aldo LuudTelesaates «Eesti otsib superstaari» kohtunike poolt otse finaali lennutatud Anis Arumets usub, et laulab hästi ja näeb ka hea välja. Tema enesekindlus on aga karastunud rassistlikes kiusamistes. «Võitlesin iga päev oma koha eest,» meenutab Anis, kelle koolitee pärast kümnendat klassi pooleli jäi.

Anis (18) peab end objektiivseks ja usub, et oskab end hinnata. «Ma tean, et olen andekas laulja, pealegi näen hea välja.» Mida veel ühele superstaarile vaja on?
Ilmselt oskust kriitikat taluda. «Ma ootasin kohtunikelt väga palju kriitikat, aga seda tuli üllatavalt palju vähem,» nendib Anis.
Konkurentsi peale ta praegu suurt ei mõtle. Sest ennekõike on superstaariks pürgijad head sõbrad, mitte enesekesksed võistlejad. «Me läheme käsikäes võistlusse ja tuleme käsikäes tagasi, hoolimata sellest, kes millise tiitli sai,» usub Anis. «Meie vahel pole mingit kadedust, intriige ega egotsemist — see on kõige tähtsam.»

Lapsepõlv terrori küüsis
Kuigi Anis on alles 18, on ta juba jõudnud töötada kohvikus kelnerina ja teinud koos isaga betoonitöid. Kooliharidust on musikaalsel poisil vaid kümme klassi.
«Kooliaeg oli mul väga raske,» tunnistab ta. «Mind narriti ja kiusati pidevalt.» Rassistlike märkuste ja kiusamise põhjuseks oli Anise tõmmu välimus, mille ta on pärinud pärslannast emalt.

Kohvik kui tragikomöödia: «Kohviku tegemisel ootavad iga päev uued üllatused, et see on valesti ja see on veel rohkem valesti. Aga siis on ka ilusad momendid – need, kus saad aru, et sinu idee hakkab vormi võtma,» jutustab Anni.: F: Kalev LilleorgKui Anni Arro kuulis, et Solarises on lagi alla kukkunud, hakkas ta esimese ehmatusega ... naerma! Selliseid asju tuleb ikka ette! «Ja kui peakski juhtuma, et minu kohviku lagi ka millalgi alla kukub ja ma ise sinna alla jään, siis – ju on see mu saatus!» arutleb Anni, kes peatselt avab Solarises kohviku Komeet.

Anni (26) on aidanud jalule mitu vahvat kohvikut Eestis, kuid Komeet on esimene päris tema oma. «Tegelikult on mul ka kaasosanikud,» parandab ta. «Aga tunne on siiski selline, et on päris oma. Ma ei oskagi muud moodi asju luua — ikka täie rinnaga otse elukeeristesse.»
Kuigi «Anni nägu» on ka Müüriääre kohvik Haapsalus, pole see vastupidiselt levinud legendile kunagi tema oma olnud. Küll aga on ta tänulik, et Müüriääre omanikud talle omal ajal nii vabad käed andsid. «See oli väga hea kool — nullpunkt, kust alustada ja tõestada, et ma saan hakkama ning mis ma teen, on just see õige ja hea.»
Kuid Annil on ka valusaid õppetunde. Tema vastuolu Viljandis muusikaaidas asuva Kirsimäe kohviku omanikega on jõudnud meediassegi. «Aga olen jälle kogemuse võrra rikkam: ei tasu usaldada kõiksugu hulle, kes uksest sisse astuvad ja koostööd pakuvad. Selle kohviku omanikud olid ja on sulid. Ütleme nii, et meie arusaamad kogu maailmast läksid lahku,» kommenteerib Anni skandaaliga lõppenud koostööd.

«Tavaelus olen ma pigem kahe jalaga maas – realist, vahel isegi maksimalist,» iseloomustab aastaid publikut romantiliste ballaadidega võrgutanud Voldemar Kuslap iseennast.: F: Stanislav MoškovKevadel pensionile asunud laulja Voldemar Kuslap sai Kaika Laine abil võitu teda pikka aega kimbutanud unetusest, reisis suvel Euroopas ringi ja nüüd, oma 72. sünnipäeva järel, valmistub kõigi austajate rõõmuks naasma Estonia lavalaudadele. Elurõõmsamana kui ei kunagi varem.

«Tere, Aime!»
«Oi, tere, Tiina! Rõõm sind näha!»
Voldemar Kuslapi kõlav hääl, mida tunneb une pealt mitu põlvkonda eestlasi, kajab Estonia koridorides vastutulijaid tervitades igal sammul. Siin majas pole kedagi, kes Kuslapit ei teaks.
«Tore on teid taas näha, olen teie eeskujust puudust tundnud!» hõiskab noor kolleeg Voldemarile ja tuhiseb häält lahti lauldes etenduse proovi. Voldemari näost loeb välja, et temagi süda hüppab rõõmust taas Estonia lavatagustes liikudes.
«Minu elu on jätkuvalt fantastiline,» ütleb legendaarne laulja särasilmil ja silmanähtavalt energiast pakatades. Tema hea füüsiline vorm ning krapsakas olek ei lubaks mehe vanuseks pakkuda päevagi üle kuuekümne, ometi täitus tal äsja 72 eluaastat.
Voldemar lahkus Estoniast alles sel kevadel, pärast neljakümmet lava-
aastat auga väljateenitud pensionipõlve pidama.
Ta tunnistab, et teatri juhtkonna otsus operetid, Kuslapi leivanumbrid, repertuaarist välja jätta, kurvastas teda algul väga. Kuid et norutamine poleks nagunii midagi muutnud, kasutas Voldemar vaba suve nendeks tegemisteks, millest ta juba ammu oli unistanud. «Oi, see suvi oli imeline!» õhkab Voldemar ja jutustab, kuidas ta koos kalli abikaasa Kaiega Itaalias, Prantsusmaal ning Pihkva oblastis Mihhailovskojes käis.

Roosat kasukat nuusib hall lõbus Nato erilise huviga. «Nato, sina pead ikka igal pool olema!» sõitleb Kristiina. Vaatamata sellele, et naine ise säravaid rõivaid kannab, ei tuleks ta elus selle peale, et koerale riideid osta.: F: Helin LoikOlgugi et modell Kristiina Raudsepa nahk on aastatega paksemaks muutunud, ajab tants tema karusnahalembuse ümber tal kopsu üle maksa. «Ma tahaks teada, mis loomakaitsjate peas toimub! Neil peab ju midagi viga olema!»

Kristiina (35) avab Viimsis oma kodu ukse. Külalised võtab lustlikult klähvides vastu ka hall kutsu. «Tema on Nato!» tutvustab perenaine. Kristiina pere šarpei on aastane. Naine silitab koera siidist kasukat ja teatab, et eelmisel nädalal esitas üks ajakirjanik talle elu kõige nõmedama küsimuse. «Mida ma teeksin, kui mu koer tapetaks ja temast kasukas tehtaks? See oleks sama, kui küsitaks, mida sa teed, kui keegi sinu lapse või ema ära tapaks. Nato on ju pereliige,» räägib naine. «Kuidas puutub koer kasukatesse? Koer muhviks teha, no kuulge!» Külalistetoa nurgas siutsuvad ka neli väikest linnukest.

Patuta visaku esimene kivi
Kristiina on vihane ja ütleb, et tahaks väga mõne loomakaitsjaga silmast silma vestelda. «Tahaksin teada, kas loomakaitsjad on kõik taimetoitlased? Nad ajavad mind lausa närvi. Milleks poodide ees protestida? Mingu siis juba farmide ja tootjate uste taha,» vaidleb ta.
Kuid naist õelate inimeste solvangud end muutma ei pane: tema oli, on ja jääb päris nahkade austajaks. «Muidugi olen ma näinud hirmsaid videoid loomade piinamisest ja see on tõesti vastuvõetamatu. Aga samas, kui me näiteks sööme karuliha, siis mida selle nahaga pihta hakata? Peab ära viskama või?»