Naisteleht

Varem tekitas Kerli teleesinemine pereringis ja sugulaste seas ikka põnevust. «Lehvita meile,» oli vanaonude palve ja «Tead, ma nägin sind hommikul telekas!» tütarde humoorikas tögamine.: F: Kalev Lilleorg«See on kindlasti teletrikk,» mõtlevad televaatajad, kui saavad teada Kerli Dello tegeliku vanuse, ega suuda kuidagi uskuda, et «neiul» on kaks teismeikka jõudvat tütart. «Minu saladus on ilu-uni,» reedab alati särav naine.

On varahommik, kell näitab 4.48(!), kui Kerli Dello (32) kodus heliseb äratuskell — nii nagu igal tööpäeva hommikul. Abikaasa Aller ja tütred Ketlin (13) ja Gerri-Grete (9) pööravad tüütu helina peale teist külge ja nohisevad edasi magada. Kerli aga lendab justkui püssist lastud kuul voodist ja hakkab kohe toimetama. «Mul on hommikuti kõik lausa sekundi pealt välja arvutatud, seetõttu ei helise kell ka mitte 4.50, vaid 4.48,» rõhutab naine. Nagu tavaks, on Kerli õhtul kõik pesud, sokid, kampsunid, saapad jne välja valinud. Riided seljas, sööb ta ühe võileiva, haarab kapi pealt prillid ja telefoni ning tõttab õue, kus teda juba ootab takso. Kümmekonna minuti pärast astub Kerli telemaja uksest sisse ja siirdub uudistetoimetusse toimetajate poolt ette valmistatud uudistega tutvuma. Peagi algab «Terevisioon», kus Kerli toob televaatajateni päeva esimesed uudised.

Viieaastane Marta tutvub isa Justini abil ema Epu äsjailmunud lasteraamatuga «Siis, kui seened veel rääkisid». Kaheaastane Anna oli kahjuks külge saanud sügisese külmetuse ning seekord pildile ei tulnud.: F: Aldo LuudEesti üks tuntumaid blogijaid, kirjutaja ja kirjastaja Epp Petrone ning tema ameeriklasest abikaasa Justin peavad lähiajal langetama tähtsa valiku – kumma sünnimaaga end pikemalt siduda? Nende vanem tütar jõuab järgmisel sügisel kooliikka, nii et otsustamisega on üsna kiire.

Epp (35) ja Justin (29) on vaheldumisi elanud nii ühe kui teise kodumaal. Pärast Marta (5) sündi olid nad USAs, kaks ja pool aastat tagasi kolisid noorema tütre Anna sünni eel Eestisse ja punusid kodu Tartusse. Epp ja Justin mõistavad, et kui Marta kooli läheb, ei saa pere enam nomaadlikku eluviisi viljeleda — kuhugi tuleb püsivamalt paigale jääda.
Epp tunnistab, et tema pea ja süda on selle valikuga lausa lõhki aetud. Kui üks variant oleks hea ja teine halb, poleks ju raske otsustada, ent ta näeb mõlema maa plusse ja miinuseid.

Kaks võrdselt armsat maad
Epult ilmus äsja lasteraamat «Siis, kui seened veel rääkisid», mis on suuresti sündinud tema enese lapsepõlve elamustest ja mälestustest — kuidas ema ta metsa viis ja seeni tundma õpetas. Epp soovib, et ka tema lapsed kasvaksid üles teadmisega, et mets on nende sõber, mitte midagi võõrast ja ohtlikku. Selles mõttes on Eesti kindlasti parem valik kui New York.
Teiselt poolt on kultuurielu Suures Õunas elavam ja eripalgelisem. «Seal on palju kirevust, mis kasvatab lastes tolerantsust,» ütleb Epp. Talle meeldib ameeriklaste avatus, meeldib, et kui ta läheb lastega välja, näevad põnnid palju rõõmsaid naeratusi ja kuulevad ohtralt sõbralikke sõnu. Eestis võõrastele lastele naljalt ei naeratata.

Riina imestab, kui palju uutel ja huvitavatel teemadel tal nüüd lastevanematest sõbrannadega rääkida on.: F: Kalev Lilleorg«Olen olnud valmis emaks saama juba mõnda aega, aga pole seda otsust tahtnud kunagi üksinda langetada,» ütleb neljandat kuud lapseootel aeroobikatreener Riina Suhotskaja. Mees, kes soovis last sama palju kui tema, saabus Riina ellu saatuse tahtel aga alles üsna hiljuti.

Riina Suhotskaja (38) on üks neist paljudest edukatest ja kenadest naistest, kelle puhul on aastaid teemaks olnud — kuhu jäävad lapsed? Kas tõesti on ideaalne sportlik vorm eduka aeroobikatreeneri jaoks nõnda tähtis, spekuleerisid ühed. Aga äkki ei ole tervis korras, on end lõputu trenniga «ära ajanud», kahtlustasid teised.
Riina jäi alati endale kindlaks ega lasknud kuulujuttudel end häirida. Samas ei teinud ta iial saladust, et tahab emaks saada. «Kuid laps peaks olema mõlemapoolne soov,» vihjab naine põhjusele, miks ta alles nüüd on oma esiklast ootamas.

Õnnelik taaskohtumine
«Muidugi arvasin ka mina kunagi, et peale ülikooli on loomulikuks jätkuks abielu ja lapsed. Aga elu ei saa ju planeerida niimoodi, kõige jaoks on oma õige aeg,» ei kahetse Riina, et alles nüüd, kaks aastat enne neljakümnendat sünnipäeva oma esimest last kannab.
«Ma ei ole absoluutselt mingi karjääriinimene,» lükkab ta suure kaarega ümber arvamuse, justkui oleks ta fanaatiliselt spordile pühendunud. See, et ta on raudselt Eesti tuntuim aeroobikatreener, pole sihiteadliku kavandamise tulemus, vaid heade juhuste kokkulangemine. Oma osa siin on kindlasti ka tema alati naerataval, soojal ja sõbralikul natuuril.

Ingrid ja Toomas Tõniste: F: Kalev LilleorgKuigi Ingrid ja Toomas Tõniste tähistasid sel suvel oma 15. pulma-aastapäeva, mis on tänapäeval tõeline saavutus, on selle aja sisse mahtunud lisaks armastusele ka argipäeva. Ingrid meenutab, kuidas ta Toomase pärast muretses, kui mees poliitikasse suundus, ning jagab nippi, kuidas 24 tunni jooksul jõuda
võimalikult palju.

Kui Ingrid (39) 23aastaselt Toomasega (42) kohtus ning paar kuud hiljem jõulukuuse alt kihlasõrmuse leidis, kujutas ta tulevikku ette pisut teisiti, kui see on kujunenud. Mitte et ta rahul poleks. «Kõik meie elus on tulnud väga õigel ajal, aga seda mõistad lihtsalt alles tagantjärele,» arutleb naine, mõeldes selle all peamiselt laste sündi. «Veel kümme aastat tagasi ma nii mõelda ei osanud. Siis oli mure, miks meie lapsed, keda me nii väga ootame, ometi tulla ei taha? Esimest last oodati nende peres ju üheksa aastat. Ingrid mäletab veel ahastust, mida tekitasid arsti sõnad: teil on kõik korras, võtke lihtsalt vabalt ja ärge MÕELGE nii palju. «Seda on lihtne mõista, aga proovi sa tegelikkuses nende sõnade järgi toimida!»
Kui Maria Heleen kuus aastat tagasi lõpuks saabus, polnud ilmas õnnelikumaid vanemaid. «Oleme ehe näide sellest, mida arstid tihtilugu räägivad — kui esimene laps oma sünniga vanematel selle pinge maha võtab, tulevad teised juba riburada järele,» naerab Ingrid, silitades kõhtu, kus üks väike poiss veel kaks kuud mõnusalt oma ilmatulekut ootab.

Uued krutskid iga sekundi tagant
Kõik kolm rasedust on Ingridil kulgenud mõnusalt ja probleemivabalt. Vaid nüüd on ta vahel tundnud, et vihmasem hommik võtab jõu ära. «Aga kõike tahaks ju ikka jõuda, ei raatsi midagi tegemata jätta.»

Kuigi etendused-esinemised kipuvad ka nädalavahetusele ehk konkureerima avatud ülikooli loenguaegadega, on Gerli hakkamist täis ja usub, et jõuab igale poole. Seda enam et sõbrad ja pere on lubanud igal moel toeks olla.: F: Kalev LilleorgPäev enne seda, kui tuhanded juntsud, astrid pihus, kooliteed alustasid,
astus ametlikult taas õppuri staatusesse ka laulja Gerli Padar. «Ma olen alati tahtnud kõrgharidust omandada. Nüüd jõudis siis õige hetk kätte!» rõõmustab laulja, kelle erialavalik on, arvestades kui palju ta on figureerinud esikaantel, üsna üllatuslik – ajakirjandus.

Pole mingi saladus, et enamik meie popi- ja rokitegelastest ajab läbi keskharidusega. Sõubisnis neelab su ju noorelt ning eks sa katsu kell kaheksa hommikul viksilt loengus istuda, kui vaevalt kolm tundi varem esinemast koju jõutud.
Gerli (29) on paar katset juba teinud. Kohe pärast gümnaasiumi lõppu suundus ta Rootsi džässgümnaasiumisse. «See oli tasemelt midagi meie kutsekoolide sarnast — rõhk oli erialal,» selgitab ta. Seal sai ta olla vaid ühe aasta, sest osakond suleti.
«Siis läksin tööle ja kogu muu elu tuli mühinal peale. Noorena on ju kõigega väga kiire!» muigab Gerli. Uuesti koolipinki jõudis Gerli pärast pulmi, kui koos abikaasaga Soome kolis. Seal asus ta rakenduslikus kõrgkoolis tudeerima sotsiaaltööd. «Sain hästi hakkama, olin motiveeritud ja mulle hirmsasti meeldis koolis käia, aga siis... No kuidas ma oleks saanud jätta vastu võtmata peaosa «Kabarees»?» räägib Gerli, kuidas need õpingud pärast poolt aastat katki jäid. Kuigi eriala talle meeldis, Gerli toonast kooli poolelijätmist ei kahetse: ««Kabaree» oli minu jaoks ikka ainuõige otsus ja suur pöördepunkt!»

Riigieksamite tulemused jäid kesiseks