Naisteleht

Ilon näeb alatasa enda ümber pilte, mida ta tahaks joonistada. «Kui nüüd Tallinnast Haapsallu sõitsime, oli tee ääres imeline pilt. Kased olid nii heledad, et paistsid läbi. Seal kõrval oli palju toomingaid ja tammed, mis alles hakkasid lehte minema.»: F: Kalev LilleorgKui kunstnik Ilon Wikland saaks oma hiljuti Haapsalus avatud Iloni Imedemaal iga päev lastega kohtuda, ütleks ta neile tõenäoliselt üht asja: «Tembutame!»

«Siin saab väga lõbus olema,» rõõmustab Ilon (79) südamest, kui istume mai lõpus Haapsalu vanalinnas pisikese majakese avaras pööningukambris ja arutame, kuidas sealsamas hoones ning aias õige pea Iloni Imedemaa uksed lahti tehakse. «Siia palusin kohe meelega palju ruumi jätta, et lapsed saaksid joosta. Ja sinna nurka palusin madratseid ja patju, et kui nad ära väsivad, saaksid nad pikali visata ja raamatuid vaadata.»

Vaene vanaisa!
Ilonile on tähtis, et lastel oleks vabadust Karlssoni, Pipi ja teiste Lindgreni tegelaste kombel tembutada — elu on näidanud, et üldiselt käituvad sellised lapsed vastutustundlikult ja hästi. Tema ise sai pisikesena Haapsalus kasvades samuti vabalt mööda linna ringi joosta (ainult merele jää peale ei tohtinud minna) ja näe, kui hästi see välja kukkus!
Sõpradega sõidetigi siis jalgratastega, käidi rannas, hullati oma kasside-koertega ja vahel võib-olla roniti ka mõnest plangust üle, aga üldiselt vanematele südamevalu ei põhjustatud.
Kui üks asi välja arvata. «Ajasin vaese vanaisa peaaegu hulluks oma klaverimänguga! Ja vene keelega!» Nimelt oli Ilon väga musikaalne ja armastas ala-
tasa klaveri taga istuda, samas kui vanaisa tukastada unistas. Vene keele õpikuid kartis vanadaam väiksena aga nagu tuld. «Mul tõesti ei tulnud see välja. Ja siis pidi vanaisa mind aina õpetama.»

«Juba Indreku vanaemal ja vanaisal oli selline lahkumisrituaal, et kui üks ütles: «Tule tagasi!», vastas teine: «Tingimata!» Küllap nii saadan minagi Indreku Brüsselisse,» arvab Kadi Tarand. Koju ootavad issit tagasi Konrad (vasakult), Julius ja Helmi.: F: Kalev LilleorgHumoorikas muuseumiboss Indrek Tarand riisus eurovalimiste koore. Mees jätab nüüd kolm last ja abikaasa ning põrutab peatselt Brüsselisse poliitikat tegema. «Indrek on väga perekeskne mees. Ma ei oskagi öelda, millise nipiga ta lahusoleku talutavaks muudab,» muretseb abikaasa Kadi.

Indrek Tarand (45) lõi suursuguselt kõik senised valimisrekordid. «Olen hingepõhjani liigutatud. Võit on muidugi rõõm! Mina rõõmustan eelkõige selle üle, et Indrek saab üle hulga aja temas pulbitsevale positiivsele energiale, teadmistele ja suhtlemisoskusele piisavalt head rakendust,» ütleb abikaasa Kadi. Võit võiduks, aga Kadi (42) hüüdnimega Käbi, kümnene Julius, seitsmene Konrad ja kolmene Helmi jäävad lausa viieks aastaks ilma abikaasast ja isast. «Lapsed ei oska vist veel arvata, mismoodi elu järgmistel aastatel välja nägema hakkab, aga me teeme kõik selleks, et rõõmu oleks palju rohkem kui kurbust,» ütleb naine. Valimispingest vabanenud Indrek viib aga valimisjärgsel päeval Käbi ja lapsed võidu puhul pitsat sööma.
Kadi ei mäletagi täpselt, millal Euroopa Parlamenti kandideerimise jutt nende majas esmakordselt päevakorda tuli. «Seoses vanaisa Andrese tööga
europarlamendis räägitakse meil nendel teemadel üsna sageli, aga küllap täpsem jutt oli millalgi üsna käesoleva aasta alguses,» usub ta. Kadi mäletab Indreku nördimust, kui tema projekti muuta Patarei merekindlus suureks mere-sõjamuuseumiks ei peetud vastavas valitsuskomisjonis algkapitali vääriliseks.

Põhisõnum, mida Ines edastama asub, on: käi kontrollis ja võta seda kui iga-aastast rutiini.: F: Kalev LilleorgRinnavähiuuringute toetajaskond on juurde saanud uue hääleka liikme – lauljatar Inese. «Mulle tuli tõelise šokina teadmine, et rinnavähk on 35–55aastaste naiste seas surmapõhjusena esikohal. Ma ei uskunud, et asi on nii hull,» räägib ta tunnetest, mis sundisid teda omalt poolt õla alla panema.

Inesel (28) endal pole rinnavähiga lähedast kokkupuudet olnud. «Ma arvan, et minuvanused ei teadvustagi seda ohtu ega mõtle sellele. Eks riskigrupp ongi ju peamiselt 35—55aastased naised,» arvab ta. Lauljatar teab, et rinnavähk on noorte peas väga karm vähivorm, mis lõpeb enamasti surmaga. «Ei teadvustata, et põhiline on õigel ajal jaole saada — siis on rinnavähk ravitav.»
Põhisõnum, mida Ines edastama asub, on: käi kontrollis ja võta seda kui iga-aastast rutiini. «Tahaksin, et suudaksin naisteni viia tunde, et mammograafis käimine pole midagi jubedat, vaid täiesti normaalne. Seda enam et asi on ju tehtud nii mugavaks — mammograafibuss sõidab ka väikelinna, n-ö koju kätte.»

Riskigrupi naistele saadab haigekassa kutse tulla sõeluuringule. Ines on veel liiga noor, et seda kutset saada, kuid sellegi poolest kavatseb ta peagi mammograafi minna. «Kuigi geneetilist soodumust mul minu teada pole, aga ikkagi — kunagi ei tea.»
Ines pole ebausklik ega arva, et tõvest rääkimine rääkijale sellesama häda kaela manab. «Kas siis need, kel rinnavähk diagnoositud, on sellele iga päev mõelnud või? Absurd!»
Ines soovitab keskenduda positiivsele mõtlemisele ning mitte karta — ei rinnavähki ega midagi muud. «Mina ei karda midagi,» kinnitab ta.
Signe Lahtein

Ansipite kodu ümbritsevas imekaunis aias rassivad nii Anu kui Andrus. Peaminister ei põlga muru niitmist ega hekipügamist. Lille- ja muud peenrad on rohenäpp Anu rida.: F: Aldo LuudPeaministrikoht ei tundu majanduslanguse ajal just unelmate amet. «Eks raske ole muidugi kõigil,» möönab Andrus Ansip. Tema pole pidanud pere tarbimisharjumusi surutise pärast muutma, kuid see ei tähenda, et peaminister võib raha luuaga kokku lükata.

«Meil on alati üle jäänud,» sõnab Andrus (52). «Isegi siis, kui olime tudengid ja väga raske oli midagi üle jätta, panime ikka kõrvale nendeks aegadeks, mis võisid veel raskemad tulla. Eks praeguses kriisis on ikka kergem toime tulla neil peredel, kes on kogu aeg alalhoidlikult majandanud,» tõdeb peaminister.
Abikaasa Anu (53) lisab, et priiskajad pole nad tõesti, ehkki tuleb ette ka suuremaid väljaminekuid — maja ja aed nõuavad ikka hoolt ja investeeringuid.
Ent mida tahaks peaministri abikaasa öelda kaasmaalastele, kes loevad iga päev ajalehest järjest hirmutavamaid uudiseid — küll tõuseb töötus, küll külvab keegi devalveerimispaanikat, küll minevat riik pankrotti? «Minu arust ei pea kogu aeg niimoodi vaakuma, et küll nüüd on vilets ja raske aeg,» arutleb Anu. «Sõda ei ole, maa on vaba, inimestel on elu parem kui aastaid tagasi.»

«Mina pole lõikustel käinud, aga hommikuti kreemitan näo ikka korralikult sisse. Ja mul pole 300- või 500kroonised kreemid! Kõige tähtsam – kandke enda eest hoolt!» ütleb Reet, kes hoiab end vormis ka rattasõidu ja kepikõnniga.: F: Kalev Lilleorg«Kui ma peaks telest lahkuma, oleks see mulle kohutav emotsionaalne löök!» avaldab laulja ja ETV saatejuht Reet Linna. «Aga küll ma leiaks tegevust siis ka,» jätkab ta kohe ja teeb teatavaks, et kavatseb hakata raamatut kirjutama!

Reeda (64) kodus Pirital hõljuvad hõrgutava rabarberikoogi aroomid. «Kähkukas. Oma aia rabarberitest,» kiidab asjaarmastaja kondiiter, valab tassidesse kohvi ja teeb ettepaneku minna õue neidsamu kärehapusid varsi vaatama. Daam võtab kunstnik Gustav Klimti kuldse naise pildiga lemmiktassi pihku ja alustame aiatuuri.
«Näed, ühel pool on metsik ja teisel pool korras aed. Nüüd on mul aega ka aiaga tegeleda,» rõõmustab Reet. Lillepeenarde kõrvale on ilmunud «kasulikud» peenrad: maasikad, küüs- ja murulauk, rabarber. Mis teha, säästuaeg!
Reet Linna on kokkuhoidlik olnud kogu elu ning majandussurutise all ei äga. Hetkel on tal kaelas vaid autoliising, kuid seegi saab peagi läbi. «Ma pole laristaja ja teiseks mul lihtsalt pole kedagi, kellele päevad läbi süüa teha.» Reeda pea 90aastane ema on hetkel haiglas ja Robert, tema noorim laps, oma elu peale kolinud.
Kas üksi raske pole? «Ma olen oma tagalaid kõvasti kindlustanud. Ma olen nii iseseisev,» tõdeb Reet. «Ja eks peab tunnistama, et Eestimaal liikudes ei jookse mehed nagu kärbsed külge. Kui, siis ainult kiiksuga. Ja see pole ainult minu probleem. Teistel kuulsatel on ka nii.»