Naisteleht

HU2
HU

HU uut plaati julgeks soovitada vist ilma läbi kuulamatagi, sest juba ette võib kindel olla, et riimid rokivad ja elektriline elegants, mida toodavad Hannaliisa Uusma kaaslased Bert Prikenfeld ja Leslie Laasner, jääb tükiks ajaks kõrvu kõlama. Aga muidugi ikka kuulasime plaati, patt oleks olnud jätta kuulamata.
Esimese hooga saab lemmikuks «UFO jaanitulel», kus kostuvad read: «Oh kuulge ärge kartke / see pole mingi UFO / see on mu tütar Marge / kes linnast maale tuli» (kõik linna kolinud maatüdrukud teavad seda tunnet!). Aga siis tikub lemmikuks juba järgmine lugu ja siis veel järgmine — üks parem kui teine. Suur kandidaat meie aasta lemmiku tiitlile!

Aasta linnud
Koostanud: Fred Jüssi, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Eesti Ornitoloogiaühing

Lõpuks ometi pandi Eesti aasta linnud ühte patta. Õnneks siiski mitte sõna otseses mõttes, vaid ikka raamatusse! Nüüd on sealt hea vaadata ja uurida, millised tegelased Eestit väisavad, millised siin elavad ning mis aastal milline lind aasta linnu tiitli pälvis. Linnuraamat teeb silmale pai, sest seda illustreerivad imelised looduspildid, ja laiendab silmaringi, sest kõikide lindude kohta on lisatud fakte ja loodussõprade muljeid otsestest kontaktidest pärjatud peadega. Uhke teose kummisrinnaline kaanestaar on 2006. aasta võitja – hänilane (pikkus 17 sentimeetrit, kaal 18 grammi!).

Pärsia prints: AjaliivPärsia prints: Ajaliiv
Osades: Jake Gyllenhaal (Brokebacki mägi), Gemma Arterton (007: Veidi lohutust), Ben Kingsley (Õnneseen Slevin), Alfred Molina (Da Vinci kood), Toby Kebbell (RocknRolla), Richard Coyle (Hea aasta) jt.
Režissöör: Mike Newell (Harry Potter ja tulepeeker)
1 tund 56 minutit

Tuleb tunnistada, et meie ootused olid kinno minnes kõrged. Selle filmi produtsent on Jerry Bruckheimer, tänu kellele oleme saanud nautida «Kariibi mere piraate» ja «CSI» sarju. Filmi režissööri Mike Newelli tööd oleme imetlenud maagiat täis filmis «Harry Potter ja tulepeeker» ning «Neli pulma ja üks matus», mis pani juba tükk aega tagasi kõik romantilise hingega naised nii nutma kui ka naerma.
Takkapihta ilmusid võtete ajal ajakirjanduses pildid, kus ööd ja päevad jõusaalis veetnud Jake Gyllenhaal patseeris ringi ilma särgita, keha katmas vaid lühike seelik. Ja pildiallkirjad lubasid, et sellist pilti ning rohkemgi veel näeme ka «Pärsia printsis».
Ausalt öeldes armastasime Jake’i juba totaka mulli sees elava poisina ja homomehena ühe mäe otsas. Aga nüüd kauni printsina? Laske meid vaid kinno!
Filmitutvustus kõlas esialgu küll pisut õõvastavalt: üks hulljulge prints peab koos kauni printsessiga (mõistagi!) alistama kurjuse jõud, et need ei saaks kasutada maagilist pistoda, mis võib valla päästa Ajaliiva — iidse jumalate kingituse, mille abil saab allutada kogu maailma.
Aga noh, kui me elasime vähimagi pingutuseta üle Kariibi Krakeni ja selle, kelle nime ei tohi nimetada, saame ju hakkama ka Ajaliiva vaatamisega.
Saimegi! See on tore meelelahutus, umbes midagi «Muumia», «Indiana Jonesi» ja «Trooja» vahepealset. Efektid on uhked ja need pildiallkirjad ei valetanudki Gyllenhaali kohta.

Loaded With Zoul
Malcolm Lincoln

Esimest korda kuulates ei pruugi te kohe mõista, kui hea see on. Jäägituks armumiseks peate seda kuulama ka teist ja kolmandat korda. Ja siis pole enam lootustki, et te ilma selle plaadita hakkama saate. Laulja Robin on pannud oma 12 loosse täpselt sellist tšilli ja mõnusat olekut, mida kiirgab ka temast endast. Need on elektroonilised vana kooli mõjudega träkid, millele on lisatud kaasaegne elektromuusika. Ja esitab Robin lugusid nagu ei keegi teine. Isegi kui kohati tundub, et ta püüab kogu südamest mööda laulda, tuleb see tal nii hästi ja loomulikult, lausa fenomenaalselt välja. Minge kontserdile ka!

Eesti tikand
Autorid: Elo Lutsepp, Irina Tammis

See on üks ilusamaid Eesti raamatuid. Ja mitte üksi seetõttu, et on väga kaunilt kujundatud, vaid ka seetõttu, et sisaldab 280 kõige ilusamat ajaloolist ning uut rahvustikandi mustrit.
Eesti arheoloogid avastavad aina vanemaid asustusalasid, esimesed leiud on pärit 12 000 aasta tagant. Rahvarõivaid hakati koguma alles kaks sajandit tagasi, kuid teada on, et Eesti naised tegid käsitööd ja tikkisid juba tükk maad varem. Ning nüüd on käsitöö ja rahvusmustrid taas au sees. Arvatavasti kaotavadki käsitöölembed seda kogumikku lapates pea ja need, kes end seni tikkijaks pole lugenud, saavad Eesti kirjudest-kaunitest mustritest indu panna oma näppude võimed proovile.