Kohalik miiting täies hoos.: Foto: Triin Paave.Kui kunagi arvasin, et jaanimardikad on vaid esivanemate ilus muinaslugu, siis läinud suve lõpus revolutsioonist räsitud Nepalisse jõudes nägin, et ka kõige uskumatum võib maailma teises otsas tõele vastata.

Nepalis on õhtuti puud täis helendavaid mardikaid, kes taskulambita rändajaid segadusse ajavad. Erinevalt neist imelistest, järjekindlalt helendavatest olevustest on Nepali elektrivarustus hoopis teise maiguga: vähemalt kord tunnis teeb vool võnkeid ning igas peres hoitakse küünal alati käeulatuses.

Nepallaste igapäevaelus on budism ja hinduism võrdselt tähtsad. Lõputud festivalid, mis kulmineeruvad jumalate austamise ja ohvriandidega (kitsetalledest banaanitükkideni) hoiavad kohalike meele muretu.

Maailma üks vaesemaid riike, mida täiustavad maailma kõrgeimad mäetipud, mäslevad maoistid, elav jumalanna Kumari Devi ja kuri võimu kaotanud kuningas, pakub lõputult kultuuri- ja looduselamusi ning võlub siiraste inimestega.

Triin Paave

***

Toit: Riis, juurvili ja läätsed

Nepallase toidulaud koosneb kõigest, mida kodu läheduses leidub. Põllult riis (Bhaat), juurvili ja läätsed (Daal) – neid süüakse iga päev. Liha süüakse harva. Alkohol on keskmisele nepaallasele võõras, pealegi kallis. Toidulauda täiendab klaas vett ja lehmapiim, mis kallatakse riisile, et seda oleks mugavam näppudega suhu pista.

Kombe kohaselt serveeritakse toit esmalt mees-, siis naiskülalistele. Seejärel võib süüa peremees, siis tema naine ja teised pereliikmed. Mõnes peres söövad külalised eraldi ruumis.

Dušš: Värskendavad vihmapiisad

Kõige eksootlisem kogemus oli kahtlemata koos peretütardega varahommikul vihmaduši all käia ja maitsta selgeid vihmapiisku ehk panit (vesi nepali keeles).

Kuna Nepalis ärgatakse hommikul kella 5-6 ajal, ei jäänud minulgi muud üle, kui end nende režiimiga kohandada. Viis neidu tarisid mu hommikul õue, panid riidelapi keha ümber ning nende juhiste järgi pesin end väikese dušinire ja vihmapiiskade all seebi ja jaheda veega otse lageda taeva all. Vihmapiisad sobisid hästi ka hommikukohvi asemel.

Elamus: Filmi ja raamatu asemel meeleavaldus

Nepalis ei pea elamuste saamiseks end kinopimedusse peitma – elu tänavatel haarab kaasa. Nepallased avaldavad arvamust kõiges, millega nad rahul ei ole, ja neil pole probleemi tuhandeid inimesi üleöö tänavatele saada.

Selle paari nädala sees, mis seal viibisin, haaras vool mindki kaasa: juhuse tahtel osalesin maoistide aasta suurimal miitingul, istusin kolm tundi ummikus, sest keegi oli röövinud bussijuhi ja tema tagasisaamiseks oli tee kinni pandud, ning üritasin Katmandu ühest otsast teise jõuda ajal, mil taksojuhid olid ametivenna mõrva pärast linna blokeerinud.

Kuidas kohale saab?

Kõige lihtsam, kuid kallis on lennata otse Nepali pealinna Katmandusse. Samas Milano Malpensa lennujaamast saab Alitaliaga sõita suhteliselt soodsalt New Delhisse, sealt rongiga Gorakhpuri ja bussiga Sunauli piiriületuspunkti, kust lähevad nii kohalikud kui turistibussid Pokharasse ja Katmandusse. New Delhist väljuvad Katmandusse ka otsebussid, kuid et need sõidavad umbes 24 tundi, võib selline reis olla liialt väsitav.

Transpordi organiseerimine Indiast sõites on väga lihtne, sest teenusepakkujad leiavad su ise üles, kauplemisoskus tuleb muidugi kasuks.

Korraliku öömaja leiab Nepalis juba 25 Eesti krooni eest ning valik on väga lai.

Linke

• www.info-nepal.com

• www.lonelyplanet.com/worldguide/destinations/asia/nepal

• kumari.puellula.com/Main.html

• www.food-nepal.com/