Eestis peab vähemalt üks linn olema veidi tänulik maad laastanud sõdadele: pärast seda, kui Esimeses maailmasõjas õhati Pärnu Waldhofi tselluloosivabrik, said seal meri ja õhk puhtaks.

See andis hoogu kuurordi arengule ja nii ongi meil praegu võimalik nautida suvepuhkust Euroopaühes kaunimas rannas.

Eelmisel aastal liigitas Inglismaa ajaleht The Independent Pärnu ranna Euroopa kümne tippranna hulka. Ja ehkki välismaalased vallutavad aasta-aastalt ühe suurema osa Pärnu mereäärsest, ööklubidest, söögikohtadest ja ilusalongidest, on suvepealinn ikkagi üks paremaid paiku puhkuse veetmiseks. Selleaastane senine rekordarv külastajaid ühel nädalalõpul – üle 27 000 inimese – jääb ilmselt ületamata.

August on tegelikult Pärnus kõige mõnusam kuu, eriti selle viimased nädalad, kui põhjamaades on alanud kool ja rannaliivale jääb rohkem ruumi.

Kes päevitamisest suurt ei hooli, peaks rannas ära käima vähemalt uue promenaadi pärast. Sest see, mis seni oli vaid laulus võimalik, on tegelikkuseks saanud – rannaliivas õitsevad nüüd roosid. Lisaks vallatud purskkaevud, paitav tuuleõhk ja lummav valgustus, mille pärast tasuks jalutamiseks valida just hämarad augustiööd.

***

Toit: Steffani pannipitsad

Pärnus on kohustuslik käia Steffani pitsarestoranis. Linna sagedastele külalistele see koht enam tutvustamist ei vaja. Ehkki restoran avas juba mullu suvise söögikoha ka rannas, tasub siiski õnne proovida laua leidmisega kesklinnas.

Itaaliahõngulist söögikohta võib pidada legendaarseks, sest alates 2000. aastast on see olnud igal aastal Pärnu parimate teenindusettevõtete esireas. Ehkki salatid on seal kuninglikult suured ja pannipitsat ei jaksa üksinda ära süüa keegi, ei tohi sinna suvel tühja kõhuga minna – näljaseid suvitajaid on nii palju, et ooteaeg võib ulatuda isegi üle tunni.

Jook: Šampanja või siider

Pärnu on edev linn ja plasttopsist õlut juua sobib seal hädapärast vaid mõnel massiüritusel. Et Pärnust täit mõnu tunda, lõpeta pikk rannapäev Rannahotelli katuseterrassil külma kihiseva joogiga, olgu selleks siis šampanja või siider. Hellita end šokolaadikoogi või vahukooreste maasikatega – lõppude lõpuks on ju puhkus!

Raamat: Elss Järvi lapsepõlvelood vanast Pärnust

Dirigentide Vallo ja Neeme Järvi ema Elss Järvi on Pärnust pärit ja ta on oma lapsepõlvemälestused pannud imeilusasse raamatusse «Lapsepõlvelood». Selles kirjeldatud elu 20. sajandi alguse Pärnus ei sarnane kuigivõrd möllule, mis praegu kuurortlinna rannas ja kesklinnas toimub. Vaikse ja rahulikuna näitab Pärnu end ehk mõnel tööpäeva hilisel õhtutunnil. Siis tasubki ette võtta jalutuskäik rannast pisut kaugemale ja otsida Elss Järvi lapsepõlveradu pisikestelt unistelt tänavatelt.

Kuidas kohale saab?

Pärnusse sõit ei tekita ilmselt küsimusi. Otsustades reede õhtul bussiga minna, tasub
pilet eelmüügist ära osta, sest kui nädalavahetusel on toimumas mõni suurem üritus (ja tavaliselt on), siis ei pruugi te soovitud kellaajal bussile mahtuda. Et aga auto parkimine Pärnu rannas on röövellikult kallis ja tasuta vaba parkimiskohta leida üsna keeruline, siis pole bussiga minek üldsegi paha mõte.

Hoopis keerulisem on küsimus, kus veeta öö, kui pole sõpra ega sugulast, kelle diivanile end magama sättida. Hotelle on linna kerkinud küll piisavalt, ent paraku on sama tempokalt kerkinud ka tubade hinnad. Vähemalt nende poolest on Pärnu tõeline Euroopa kuurortlinn.

Mõistliku hinnaga öömaja otsijatel tasuks õnne proovida Rannahotelli vastas asulas Staadioni hostelis (www.hostelstaadioni.ee/). Seal on paraku vaid 14 tuba, külastajate kasutada on ka köök ja puhketuba ning auto saab parkida hoovi. Suvel maksab kahekohaline tuba hostelis 500 krooni. Üle tee asuv Rannahotell kasseerib kahese toa eest vähemalt 1500 krooni, ehkki elu seal on loomulikult luksuslikum.

Linke:

• www.clubtallinn.ee
• www.bravoclub.ee
• www.chaplin.ee
• www.ilm.ee/rand_parnu/