Liivakõrb on koht, kuhu Tuneesiasse sattunud turist kindlasti viiakse.: Foto: BullsTuneesia on Eesti toonekurgede talvekodu, aga kevadel lendavad sinna sama valged puhkajate hordid, et siis nädal hiljem päevitunult ja vaimustunult tagasi tulla.

Selle ääretult ilusa loodusega maa põhjaosas laiuvad korgitammesalud, roosi- ja viinamarjaistandused. Lisaks sillerdavad soolajärved, mille ääres elutsevad flamingod. Kesk-Tuneesiast algavad oliivisalud, mille viljadest valmistatakse maailma kvaliteetsemat oliiviõli. Lõunas on esindatud aga maailmas neljast kõrbeliigist kolm: liiva-, kivi- ja soolakõrb. Tuneesias viibides võite end ootamatult avastada pulmapeolt – inimesed on väga sõbralikud, kutsutakse külla ja pulma. Kutse tasub julgelt vastu võtta, saate suure kogemuse võrra rikkamaks ja kontvõõras pulmas toob noorpaarile õnne. Pulmi peetakse tavaliselt neljapäeviti, sest reede on moslemimaal vaba päev. Et pulmapidu ega ka muu puhkus rikutud ei saaks, peab Tuneesias meeles pidada vaid üht − tuleb kinni pidada elementaarsest hügieenist, pesta käsi enne sööki ning mitte juua kraanivett.

Toit: Vürtsikas toit ja joogid
Tuneeslaste hommikusöök on omaette elamus. Lauale asetatakse kausikesed, kus sees leivaviilud. Vastavalt soovile purustab igaüks endale tükikese leiba ja siis tõstetakse sinna ühisest pajast peale oasupp, millesse on segatud kaks toorest muna. Hommikusöök, nagu ka kõik muud toidud, on Tuneesias üsna vürtsikas. Kokad kasutavad vaba käega punast pipart harisha’t, mida pakutakse ka eelroana koos tuunikala, oliivide ja kohupiimaga.

Jook: Kohv või veider viin
Karsklaste kurvastuseks peab nentima, et ühtegi omapärast mittealkohoolset jooki Tuneesias ei ole. Populaarsemad joogid on kohv, tee ja kokakoola. Alkohoolsetest rüübetest peaks vähemalt nuusutamagi boucha’t, mis tuneeslaste endi arvates on viin − maitselt eestlasele aga üsna veider. Ka kohalik datliliköör Tibarini, Celtia õlu ja Magoni veinid tasuvad proovimist. Muuseas, kange importalkohol on Tuneesias röögatult kallis.

Raamat: «Kuidas mõista araablasi»
Et Tuneesias piinlikusse ega ebameeldivasse olukorda ei satuks, tasub enne sõitu endale selgeks teha, millised on erinevused araabiaja läänemaailma vahel. Selleks on eesti keeles ilmunud väga hea raamat Margaret K. (Omar) Nydelli «Kuidas mõista araablasi». Raamat vaatleb erinevusi araabia ja lääne ühiskonna vahel ning õpetab vältima tahtmatuid solvanguid ja etiketivigu kohalike elanikega suheldes. Muu hulgas antakse ka nõu, kuidas araabiamaailmas edukalt äri ajada.

Kuidas kohale saab?
Ainsana Eesti reisifi rmadest korraldab nädalasi ja kahenädalasi lennureise Tuneesiasse Novatours. Otsereisid Tallinnast väljuvad alates 13. aprillist kuni 29. juunini ja 7. septembrist 26. oktoobrini. Hotelli valikul tuleks kindlasti eelnevalt selgeks teha, mida on majutuselt oodata, sest Aafrika hotellide tase ei vasta Euroopa kriteeriumidele, peaaegu alati võib kolme-neljatärnihotellil vähemalt pool tärni maha arvestada. Ja pidage meeles, et seif ei ole hotellitoas ilu pärast, selle kasutamine on väga soovitatav. Tuneesias tuleks liikluses olla ettevaatlik, autojuhid ei kipu ülekäigurajal teed andma. Kes soovib rentida autot, peab olema vähemalt 21aastane, aga autorent on põhjendamatult kallis. Parim ja odavaim viis linnade vahel liikumiseks on kas rong või luaaž (marsruutbuss).

Linke
www.novatours.ee
www.tourismtunisia.com
www.tunisia.com