Mulle ei meeldi üldse need värvikombinatsioonid, mis on tehtud.. näiteks erkroosa ning erksinine.. või must helekollasega. Tõesti, see õudselt ärritab ja väsitab silma. Kas ka Teid häirib see?
Ja asi, mis mulle meeldib- jubedalt meeldis mulle rubriik "Välismaa", kus näidati ette erinevate kuulsuste stiile, apsakaid vms. Nüüd on vähemalt minu meelest see rubriik igavamaks läinud, sest kõiki neid uudiseid on juba nähtud küll ja küll "Reporteri dokumentaalidest" ning "3D dokumentidest".
Asi, mis mulle on meeldima hakanud, on viimasel leheküljel asuv "MINU SALARÕÕMUD".Kuigi paar korda on sinna valitud samad inimesed, on see ikkagi hea rubriik. Äkki räägiksite ka enda meeldimistest/mittemeeldimistest?:)
Päikest!
Laura.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
Minu salarõõmud
Ei tohiks küll olla ühtegi korda sama inimene kordunud. Kui tõesti on, siis vabandan ja tahaks teada, kes kordusid. Võibolla on samad inimesed olnud mõne muu ajakirja sarnases rubriigis, mis meie eeskujul on hakanud seda tegema?
Mulle ei meeldi, et kohati
Mulle ei meeldi, et kohati on naisteleht muutunud kroonika ja justi sarnaseks. Mõned lood on väga skandaali-hõngulised. Samas mulle väga meeldis tondilugude võistlus. Meeldib ka see, et lood ei ole ainult tuntud inimestest.
Ka mulle meeldib see, et on
Ka mulle meeldib see, et on lugusid tavalistest inimestest meie keskelt, kellega saab ennast samastada, kelle muredes tunned ära oma mured. Mõned Eesti naisteajakirjad kirjutavad aina ja aina karjääritaridest ja totaalsetest edulugudest - aitäh, aga nendest on rohkem kui küllalt. Tore, et naisteleht selles osas erineb.
Mulle meeldib ka see, et
Mulle meeldib ka see, et selles ajakirjas on suhteliselt vähe lugusid kuulsustest. Viimaseid saab lugeda ju kõikjalt. Kurgumulguni. Mind absoluutselt ei huvita, kas mõni kuulsus armastab hommikul süüa makarone või kaerahelbeputru.
Mulle meeldivad eriti sellised artiklid, kus õpetatakse, kuidas rätikut kenasti pähe siduda, kuidas küüslaugu lõhnast vabaneda, meie elu lood jne.
Ajakirjas võiks olla ka mõni pikemaajalisem auhinnamäng. Ning auhindadeks võiksid olla nt mõne spa või sanatooriumi külastused, reisid, ilukeskuse kinkekaardid või nt tunniajane šokolaadimassaaz. Naiselikud unistused :)
Mõningad ideed
Minule meeldiks naistelehest veel lugeda näiteks järgmistel teemadel:
* Hillar Palamets võiks teha rubriigi: Naised minevikust või midagi taolist, kus ta kirjutaks mõnest ammu elanud tuntud naise elust, inimlikust, naiselikust vaatenurgast.
* Lisaks puudega inimeste rubriigi võiks olla mingi Au tööle sarnane rubriik, kus erinevates töökohtades töötavad inimesed räägiksid, milline näeb välja nende argipäev.
* Suviti tekib mul nostalgia lambakasvatuse vastu. :) Ka sellest võiks mõni lambakasvatamisega tegelev inimene rääkida.
* Jaanilaupäev tulekul... Mida veel peale vorstide grillida. Tofu? Kuidas?
esimesena vaatan alati seda
esimesena vaatan alati seda lehekülge, kus on riided ja ehted..selline moevärk.. ja siis vaatan ülejäänut, kui moodi sees poleks siis ei ostaks :)
Mõrvarlikud mobiiltelefonid ja teised
Viimasel ajal on meedias olnud juttu sellest, et elektromagnetlaineid kiirgavad aparaadid (mobiilid, taskuraadiod, MP3, arvutid, kellraadiod) põhjustavad tervisehäireid. Mida Naisteleht arvab?
Jaan Tätte-
Mina sooviks väga leida naistelehes või nipiraamatus ühte pikemat lugu Jaan Tättest. Tema laulud ja lood on nii põnevad et kindlasti oleks lugejaid palju
Soovin teile edu naistelehe pere
kirjandus
minule meeldiks väga lugeda rohkem uutest raamatutest ja uutest kirjanikest - Eestis ilmub nii palju uudiskirjandust ja suht palju ka (võib olla vaid mulle?) tundmata autoritelt. Minu meelest on tore, et tillukeses Eestis on nii palju ettevõtlike inimesi ja oleks huvitav teada, miks nad on ette võtnud nö kirjanikutee.
Kurb,aga tõsi.....
KA MINA OLEN VIIMASEL AJAL TÄHELDANUD,ET LÄHEB ÄRA "KROONIKAKS" KÄTTE.....ja vaat seda küll ei taha,ei taha ,ei taha !
Veel üks küsimus....miks meil nimetetakse neid korraks ilmunud ühepäevaliblikaid "staarideks " Staari staatus tuleb ära teenida ikka eluajal tehtuga...tõelise kuulsusega!
Eestis on ju vaid mõned üksikud staarid!!!!!!!!!!!
Aga iga ilmatüdruk,või modellihakatis või paari lauluga kusagil maha saanu või paljast p....t näidanu on juba
"staar " .Mis tegelane on "Tõehetke "Lilit et temast üldse kirjutada!Kui te samal moel jatkate,siis teie lugejate hulk küll väheneb !Olge tiba kriitilisemad ajakirja koostades ja püüdke ka trükivigu vältida....neid on !!! Veel siiski teie lugeja.
hea
ajakiri meeldib,meie peres loevad seda ka mehed ja noored.siit leidub huvitavat kõigile.jõudu tegijatele
Huvitavad teemad
Teie ajakirjas on palju huvitavaid teemasid, just sellepärast, et need puudutavad igapäevaelu. Vahepeal hakkasid kirjavead häirima, aga nüüd viimastes numbrites pole nagu enam ette tulnud. Mis aga tõsiselt häiris, oli hiljutine artikkel plastnõudest pealkirjaga "Müüt purustatud: plastkarp pole mürk". Kaldun ise ka öko-eluviisi poole ja seepärast huvitavad sellised teemad. Aga minu pettumuseks olid "müüdipurustajateks" plastpakendite tootja ja edasimüüja! No mõelge nüüd ikka ka natuke, kelle käest küsima lähete! Panen siia silmaringi laiendamiseks ühe lingi vastupidist tõestavale uurimusele. Seda võiks teiegi teha - uurida erinevate poolte seisukohti. http://www.tarbija24.ee/?id=201088. See, et keegi plastpudelist joodud joogi kätte surnud pole, et tähenda midagi. Alles oli ju artikkel E ainetest ja sellest, et punane kunstvärv just hiljuti tunnistati tervisele väga ohtlikuks. Sinnani elasid kõik õndsas teadmises, et kõik vastab normile.