Marli tomatimahl, Naistelehe lemmik.: F: Helin LoikNaisteleht proovis poetomatimahlu ja katsetas ka koduse tomatimahla valmistamist. See sai kaupluselettidel pakutavaist mahladest paremgi, tervislikkusest rääkimata!
Tomatimahlade valik on lai, kuid sugugi kõik neist ei paku head maitseelamust: osa on liiga hapud, osa kõrvalmaitsega ja osa lurrid. Hea mahl võiks olla parajalt vedel ning soolakas ja magus ühteaegu. Nagu tõestas meie test, leidub õnneks ka selliseid! Kellele poest ostetud tomatimahl ei meeldi, proovigu seda ise kodus valmistada. Et see on lihtne, võib veenduda kas või kõrvalveerus olevat õpetust lugedes. Ei maksa ka üllatuda, et tulemus jääb roosa. Nimelt omandab tomatimahl harjumuspärase punase värvuse alles kuumutamisel. Nii kodus tehtud toor- kui poest ostetud tomatimahla saab kasutada suppide valmistamisel. Sellised supid annavad vähe kaloreid ja on väga tervislikud, kuid täidavad hästi kõhtu.
Kuidas teha ise toortomatimahla?
Poetomatimahlade test
Marli tomatimahl 10/10
100 ml: 14,5 kcal, 3,4 g süsivesikuid, 0 g rasva, 1 g valku
Mekib: Hea ühtlase koostisega mahl. Hõrk maitse. Ei jää tükki. Parajalt magus ja soolane korraga. Suhu jääb magusa küpse tomati maitse. Lisaks vürtsikuse mõttes pisut pipart.
Aura tomatimahl 9/10
100 ml: 27 kcal, 5,8 g süsivesikuid, 0 g rasva, 0,8 g valku
Mekib: Maitse on hea. Parajalt soolane, ei pea ise juurde lisama. Natuke liiga hapu. Võib täiesti rahule jääda. Joomiseks täpselt paras, ehk isegi veidi vesine.
Gutta tomatimahl 8/10
100 ml: 22,8 kcal, 5 g süsivesikuid, 0 g rasva, 0,7 g valku
Mekib: Klassikaline tomatimahl. Hapukas ja maitsekas. Natuke tundub isegi piprane. Koostiselt paras juua. Kisub veidi tükiliseks. Keskpärane, erilist joogimõnu ei paku.
Solo tomatimahl 7/10
100 ml: 17 kcal, 4 g süsivesikuid, 0 g rasva, 1 g valku
Mekib: Hästi hapu. Külmalt klassikaline pohmelusejook. Natuke kummalise kõrvalmaitsega, aga vürtsikas. Kisub näo krimpsu. Nagu oleks tükid sees.
Säästu tomatimahl 6/10
100 ml: 17,8 kcal, 3,2 g süsivesikuid, 0,2 g rasva, 0,8 g valku
Mekib: Odava mahla kohta pole üldse halb. Päris maitsekas, parajalt soolane. Liiga vesine, lahja tomatilurr. Hea, et mahl pole liiga tükkis. Peaaegu tomatimahla klassika.
Põltsamaa tomatimahl 5/10
100 ml: 17,8 kcal, 3,2 g süsivesikuid, 0,2 g rasva, 0,8 g valku
Mekib: Parajalt magus ja soolane, meeldivalt tomatine. Hästi viljalihane mahl. Klaasi põhjas ujub paks kallerdis. Ehk liiga hapu? Suure januga ja külmalt võib juua küll.
EuroShopperi tomatimahl 3/10
100 ml: 15 kcal, 5 g süsivesikuid, 0 g rasva, 0 g valku
Mekib: Nagu vedelavõitu tomatipasta. Liiga hapu! Pigem paneks toidu sisse, kui jooks. Parajalt viljalihane. Sobib, kui on isu hapu järele, kuid muidu jääb maitseelamus saamata.
Samba tomatimahl 2/10
100 ml: 22,8 kcal, 5 g süsivesikuid, 0 g rasva, 0,7 g valku
Mekib: Esimese lonksu järel tekib küsimus, kas ikka juua edasi. Paksusel pole viga, aga imelik kõrvalmaitse on juures: nagu oleks tehtud vanadest tomatitest, lisatud jahu ja porgandit. Ainult värv on ilus.
![]()
Signe Liiv ootab oma teist last. Arsti soovitusel võttis ta esimese raseduse ajal vitamiine ja ka nüüd kirjutati talle välja mõned mineraalained igapäevasele toidule lisaks. «No tuleb võtta, peaasi, et enda ja lapsega kõik korras oleks!»: F: Kalev LilleorgRaseduse ajal soovitatakse naistel suhtuda ravimitesse väga ettevaatlikult. Aga kuidas on lood vitamiinide ja mineraalaineid sisaldavate toidulisanditega – osa tohtreid käsib neid võtta, osa keelab ära. Kas peitub kuskil absoluutne tõde?
Ida-Tallinna Keskhaigla vanemämmaemand Silja Staalfeldt-Rahumägi nõustub, et nagu meditsiinis üldiselt, jagunevad ka siin arvamused kahte: tohtrid, kes pole «vitamiiniusku», soovitavad rasedal vitamiinidest kaugele eemale hoida, teised käsivad neid krõbistada kogu raseduse aja.
Staalfeldt-Rahumägi kuulub nende hulka, kes soovitab lapseootuse ajal mõistlikult ja tervislikult toituda, et kõik vajalikud vitamiinid kätte saada. «Toitumine on kõige alus,» kinnitab kogenud ämmaemand. «Rase peaks kindlasti iga päev sööma kvaliteetset liha, puuvilja, aedvilja, kala, piima- ning teraviljatooteid. Kui ta seda teeb, ei peaks tal tekkima vajadust kätt toidulisandite, vitamiinide ja mineraalide järele sirutada.»
Paljunäinud ämmaemanda sõnul on rasedad õnneks üha teadlikumad ja jälgivad hoolikalt oma toitumist. Seda kinnitab kas või see, et legendaarseid kriidi-, krohvi- ja niidirulliõgijaid (põhjuseks ei miski muu kui mõne aine vaegus!) on viimastel aegadel üha vähem.
Mure võib mööduda: Kristellel (vasakul) ja Marianal (halli mütsiga) pole iial külmaga põsed karedaks muutunud. Reigo on sellest probleemist välja kasvanud ja Noragi palged panevad iga talvega aina paremini pakasele vastu.: F: Kalev LilleorgKui lapsel muutuvad põsed punaseks kui jõuluvanal ja nahk hakkab kestendama, kiirustavad paljud emad-isad kurjajuureks tembeldama allergiat. Palju sagedamini peaksid nad süüdistava näpuga sihtima hoopis pakase poole.
Nahaarst Liina Tedremets tervisekeskusest Medicum ütleb, et põskede kareduses ei maksa tõepoolest alati allergiat süüdistada ning suurest hirmust kohe menüüd muutma asuda. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad nende põsed külma ja kuiva õhu tõttu kergesti punetama ning muutuvad karedaks.
Allergoloog Tiia Voor selgitab, millest on nahamuutused tingitud: talvel on õhk külm ja õhuniiskus madal, seetõttu kaotab nahk rohkem niiskust ja selle kaitsev rasukiht õheneb. «Keskküttega majades on talviti ka toas kuiv õhk ja kui suhteline õhuniiskus langeb alla 60 protsendi, kaotab nahk samuti niiskust ja muutub kuivaks,» lisab ta. Seega pole palju vaja, et lapse nahk karedaks muutuks ja vanemad allergiapaanikasse satuks.
Emme poeg ja issi poeg: «Meil on nii, et Eduard (vasakul) on issi poja ja Raimond on memmekas,» iseloomustab Kaie ja jutustab, et nn tema jagu on väga õrna hingega ja tohutult emotsionaalne, samas «issi poja» näitab oma rahulolematust välja pigem jonniga.: F: Kalev LilleorgKaks aastat tagasi täitus Kaie ammune unistus – ta sai emaks. «Ei usu, et enam lavale naasen,» arvas esibaleriin toona. Aga läks teisiti ja juba tervelt aasta jagu on Kaie pöörelnud nagu karussellil: kaheaastaste kaksikute kõrvalt jõuab ta õpetada tantsimist, teha ise trenni ja esineda laval. «Nüüd tahaks ikka juubelini välja tantsida,» tunnistab pooleteise aasta pärast 50 saav baleriin.
Kui me õhtuhämaruses koos Kaiega (48), kes tulnud just tantsuproovist Estonia teatri balletisaalis, tema Tammneemes asuva kodu uksest sisse astume, on meile ütlematagi selge, et terve päeva linnas toimetanud naise jaoks tõeline tramburai nüüd alles algab. «Emme, emme!» kostab rõõmus kahehäälne siutsumine juba koridori ning Kaie nägu läheb naerule.
Kaie ema Salme (78), kes päevaajal kodus lapsi hoiab, juhatab tulijad tuppa, kus avaneb väga liikuv vaatepilt. Kaheaastased kaksikud Eduard ja Raimond ei paista hetkegi paigal püsivat, vaid tormavad vaimustunult ringi, paisates oma teel kahte lehte mänguasju (mida on samuti topelt, nagu poisse ennastki!). Vahepeal kostab mõni üsna hirmutav pauk, kui emb-kumb neist vastu seina põrkab või diivanile hüppab. Seepeale puhkevad nad vahelduva eduga kord nutma, kord kõva häälega naerma. Melu kui palju!
Kaie karussellil
![]()
![]()