Et ongi siis puhkus läbi seks aastaks. Sai Eestit mööda tuur tehtud ja Albaanias-Kreekas (Korfu saarel) tiir käidud. Niiet ei saa kurta, peaks nagu olema välja puhanud küll.

Korful olin nädala (enamuse ajast Gouvia nimelises linnakeses) ja kuigi kaaluda seal ei saanud, olin täiesti veendunud, et igapäevane kebabitamine ja friteeritud kalmaaride söömine jätab oma jälje. Ei päästa vast seegi, et iga toidu kõrvale kambapeale paar enam-vähem tervislikku kreeka salatit võtsime.

Räägiksingi praegu sealsest söögist-joogist, eks muid muljeid saan järgmistel kordadel jagada.

"Õnneks" aga suutsin viimasel puhkusepäeval kohalikust veinist sellise toidumürgituse (ei joonud liitrite kaupa, sellepärast nimetan seda kangekaelselt toidumürgituseks) saada, et praegu on kaal samas kohas, kus enne 66,9 kg.

Kreeka salatit muuseas tehakse seal kõigis kohtades ühtemoodi - roheline salat (mingi hiinakapsa ja jääsalati vahepealne asi tundus olevat), mustad väiksed kividega oliivid, tomat, värske kurk, punane sibul ja enamasti suhteliselt kesine kogus fetajuustu. Oliivõliga ei kallatud kusagil salatit üle, see oli laual ja igaüks võis ise maitse järgi lisada. Ühes kohas oli fetajuustule raputatud spetsiaalset maitseainet ja valatud peale salatikastet, mis sisaldas äädikat. Mulle isiklikult meeldis see tavaline variant rohkem, mida igalpool mujal anti.

Üks asi, millega tuleb taolistes riikides arvestada on see, et nad lisavad praktiliselt kõikidele toitudele friikartuleid, mida ise nimetavad chipsideks. Kui pitakebabi tellida, siis tuleb arvestada sellega, et see on tõenäoliselt lisaks lihale ka kartuleid täis topitud. Praadide kõrvale on samuti alati friikad ette nähtud ja kui juhtute tellima midagi riisiga, siis on lisaks paarile lusikatäiele riisile enamasti ka hunnik chipse taldrikus.

Ei saa mina aru, kust neil siuke friikate armastus pärit on. Kuigi ma ise tegelt neid ei armasta, proovisin ikka ära ja täitsa head olid mõnes kohas. Ilmselt selle tõttu, et neid friteeritakse seal ju oliivõlis, mis annab hoopis teise maitse.

Toitude hinnad jäid reeglina mõistlikuse piiridesse. Pitakebabi sai kätte keskmiselt 2 euroga ja kreeka salati 4-5 euroga. Majaveine söögi kõrvale müüdi nii pokaali, poole liitri, kui liitri kaupa. Suurema seltskonnaga tasus kindlasti kann võtta. 1 liiter majaveini maksis reeglina 8-12 eurot, mis söögikohas pole ju üldse palju.

Magustoitudest ma eriti midagi ei tea, ostsin vaid putkast vahel jäätist. Üldiselt sokutati hotelli restoranis magustoiduks tavaliselt mingi suht tavaline puuvili, (õun, banaan, virsik) mis siis suure pidulikkusega taldrikul lauale toodi ja söömise lihtsustamiseks nuga kätte pisteti.

Maiustused nagu kommid jms on loomulikult ülilääged, sõpradele proovimiseks sai vähe toodud, aga ega Kalevi kommidega need võrdlust ei kannata.

Kangemast alkoholist on neil levinud aniisiviin Ouzu (pool liitrit u 5-6 euri) ja kumquatiliköör (240 ml u 5 euri). Kohalikud veinid-šampused läksid poes reeglina maksma 2-8 eurot, aga odavketist Diellas võis täitsa mõnusa šampa saada ka 98 euro sendi eest. Meile tuntud kaubamärkide alkohol on mõttetult kallis.

Lõpetan praegu oma tiraadi, eks jätkan teinekord ja kel huvi millegi konkreetse vastu, siis laske aga käia, vastan hea meelega küsimustele.