Kaie ja Viesturs kinnitavad, et ehkki pisipõnnid on nende elu täielikult muutnud, on need muutused olnud ainult head: F: Kalev LilleorgTäna naaseb pärast nelja-aastast pausi teatrilavale priimabaleriin Kaie Kõrb, tehes sellega teoks oma vargse unistuse. Ehkki Kaie on õnnelik, polnud tagasitulek lihtne: proovide ajal igatses tema emasüda aina koju jäänud poegade järele.
Lavalt eemal oldud nelja aastat poleks nagu olnudki – Kaie (47) on supervormis ja särab «Surmatantsu» peaproovis nagu ühele õigele diivale kohane ning nagu austajaid temaga pikkade aastate jooksul Estonia-päevilt harjunud.
Uue lavastusega on kõvasti vaeva nähtud juba sügisest saati ja nüüd on jõutud tulemuseni. Kaie on sellega väga rahul. Rahul, kuid väsinud, sest kõik ei ole ju päris samamoodi nagu vanasti, mil nii tema kui abikaasa Viesturs Jansons (50) said ainult tantsimisele pühenduda. Nüüd ootavad neid proovidest koju vahvad kaksikutest pojad Eduard ja Raimond!
«Proovid võtsid päris palju aega. Vahepeal tegime neid suisa iga päev ja ma olin seetõttu väga palju kodust eemal. See oli kõige raskem, sest mu lapsed on ju alles nii väikesed,» ütleb Kaie ja usub, et 1,2aastased kaksikud on emmest-issist kindlasti natuke puudust tundunud.
Issi Viesturs teeb samuti «Surmatantsus» kaasa. See aga tähendas, et paljudes peredes hästitoimivat nn lapsevalvevahetust ei saanud nemad prooviperioodi ajal kuidagi rakendada.
Perenõukogu otsustas: vanemad mingu tööle
Kaie pabistas selle etenduse suhtes alguses päris tublisti – ta ei kujutanud ette, kuidas nende pere elu-olu sujuma hakkab, kui tema taas tööle asub. Sestap pidasid nad enne lõpliku jah-sõna andmist kodus maha tõsise arutelu. «Kõik koos siis arutasime, mida teha. Mina ja Viesturs ja minu ema, kes on meile poiste hoidmisel asendamatuks abiks,» jutustab Kaie.
«Emana loodan, et nad ei kannata selle pärast, et meie vahel eemal oleme, sest minu ema ikkagi hoidis neid ja hoiab siiani. Kuid väike kripeldus on südames ikkagi,» tunnistab ta.
Samas annavad Kaie ja Viesturs endale aru, et just tants on see, mida nad tahavad teha ning lõppude lõpuks on ka poistel sellest rõõmu, kui nende vanemad on rahulolevad.
«Lapsed on ka proovis kaasas käinud, kuid enamuse sellest ajast on nad ikkagi vanaemaga kodus,» on Kaie oma 76aastasele ema Lindale ülitänulik – kui teda poleks, ei saanuks nad Viestursiga ilma peal koos selles tükis kaasa teha. «See on täiesti müstika. Vahel mõtlen, et tõmba ennast või lõhki, aga ema ikka püüab meid rahustada ja ütleb, et igast olukorrast on väljapääs. Ta on nii leplik selle koha pealt!»
Kiire aeg tekitab pingeid
Peaproovi ajal, mil Naisteleht Kaiega kohtub, on olukord erakordselt pingeline: külmetushaigused kimbutavad nii Kaiet tööl kui poegi kodus, kuid esietenduseks tuleb lavastuses iga viimanegi pisidetail paika panna.
«Praegu on eriti raske aeg. Laps on kodus haige ja mina proovin enne etendust rohkem mitte külmetada. Aga oleme siiani välja tulnud igast olukorrast, tuleme ka sellest. Eks peab matemaatiliselt kõik paika panema, minuti pealt,» naeratab Kaie pisut murelikult.
Ehkki ta on etenduse pärast elevil, ei julge Kaie kindlalt lubada, et teda veel kunagi laval tantsimas näha saab. «Laval olemine tekitab hea tuttava tunde, hästi mõnus on,» kiidab ta ja reedab, et on teatrist eemal oldud aastatel sellest salamahti unistanud.
«Tahaksin muidugi veel tantsida, aga hetkel ei oska ma mitte midagi öelda. Elame päev korraga. Vaatame kõigepealt, kuidas sellel etendusel läheb ja kuidas publik selle vastu võtab.» Kristiina Genno
Surmatants
Vene Teatris lavale toodud draamaballeti «Surmatants» on lavastanud koreograaf Mai Murdmaa. Lavastuse stseenide vahel jooksevad taustal pildid Kaie Kõrbist, tema elust ja töödest, kaasa arvatud legendaarsest «Luikede järvest». Etenduse kostüümid on laenatud Estonia teatrist ja just need, mida Kaie on läbi aegade esinedes kandnud.
Etendus on vene keeles. Jah, see pole ainult tants. «Kui oleksin pidanud ainult tantsima, siis mõtleksin rohkem tantsu peale, aga kuna mul on tekstiga osa, siis see teeb asja täitsa teistsuguseks. Ma ei ole mitte kunagi tekstiga tükki teinud, aga ma ei peljanud.»
Kaie kõrval astuvad üles tema abikaasa Viesturs Jansons ja Vanemuise artist Ruslan Stepanov.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
