|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kotka Helaariumi spetsialist Marge Heinoja-Ventsas naudib valgusravi väga. See teeb meele rõõmsaks ja hinge soojaks: F: Helin LoikViimasel ajal tundub, et talviti lendab pool Eestimaast Egiptusesse end talvemasendusest toibutama. Kes soojamaareisi ette võtta ei saa või ei taha, ostku koju valgusravilamp või -pirn. Need aitavad kaamost alistada sama hästi, lisaks pakuvad leevendust ka psoriaasi, nahapõletiku ja allergia põdejatele.
Värska sanatooriumi peaarst Peeter Kudu julgeb tagaside põhjal väita, et inimestele meeldib valgusravi väga. «See andvat reipa enesetunde. Pime on meil ju ligemale pool aastat ja mingil määral võib valgus tõesti aidata,» ütleb Kudu.
Tohtrihärra arvamusele kirjutab alla ka Kotka Helaariumi spetsialist Marge Heinoja-Ventsas, kes tutvustab Naistelehele erinevaid valgusravitooteid. Ta lisab sedagi, et peale väsimustundest jagusaamise ja meele rõõmsamaks muutumise võib valgusravist abi otsida ka nahaprobleemide korral.
Valgusravilampe ja -masinaid on kahte tüüpi. Kaamoseraviks kasutatavad päevavalgusteraapia lambid mõjuvad nägemise kaudu. Nende üldtoniseeriv mõju aitab lisaks masendusele vältida ka külmetushaigusi. Nahahaiguste raviks kasutatav valgusravi on UVB-lainepikkusega ning see toimib läbi naha.
UVB-ravist rääkides väidab Ventsas, et see on üks tõhusamaid meetodeid psoriaasi raviks. Kui normaalselt vahetub inimesel nahk 28–30 päeva tagant, siis psoriaatikul kahe-kolme päevaga ja see võib olla üsna piinav. Valgusravi pidurdab nii kiiret nahauuenemisprotsessi.
Samamoodi on võimalik valgusraviga leevendada nahapõletikke või allergiat. «Vastavalt haigusloole koostame igale inimesele personaalse raviskeemi ning lambid aitavad tõve kontrolli alla saada,» selgitab Ventsas.
UVB-valgusravist huvitatu saab masina Helaariumist rentida, aga kui esimesed katsetused tehtud ja soov selle raviga jätkata kindel, võib pärast koolituse läbimist masina endale koju osta. Soetada saab ka päevavalgusteraapialampe, mille hinnad algavad 1500 kroonist, pirnide omad 250 kroonist. Osta saab neid näiteks netipoest www.valgusravi.ee või Stockmannist.
Doktor Kudu kinnitab, et päevavalgusteraapiat võib ka kodus teha, erilist ohtu see endast ei kujuta. Hüva nõu annab ta samuti: valgusravi ajal ei tohi kogu aeg lambi sisse vaadata. Eriti pidagu seda meeles inimene, kel on valgustkartvad ja põletikulised silmad, sest siis võib ärritus veelgi süveneda. Igal juhul tasub enne silmaarsti ja perearstiga konsulteerida, ega valgusravile mõnd vastunäidustust ole.
Ventsas õpetab, et lambi võib sättida töölauale arvuti juurde ja lasta sellel end töötegemise ajal hellitada. Samuti võib lambi või pirni sättida õhtul diivani kõrvale, et nautida mõnusat valgusekuma raamatut lugedes või telerit vaadates. Triin Raestik
Süvenev väsimustunne võib viidata verehaigusele!
Praegu üle Eesti leviv teavituskampaania «Väsimus murrab?» paneb inimestele südamele, et kõik, kes tunnevad süvenevat kurnatust, peaksid kindlasti minema tervisekontrolli, sest pideva väsimuse põhjuseks võib olla mõni verehaigus.
Teavituskampaania korraldajate sõnul on Eesti inimeste teadlikkus verehaigustest madal ning väsimust ei peeta probleemiks, mille pärast arstilt abi otsida. «Diagnoosida ja haigust ka õigeaegselt ravida saab aga vaid juhul, kui haiguskahtlusega inimene seab sammud varakult arsti poole,» julgustab Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine professor Hele Everaus inimesi tohtritega konsulteerima.
Everaus kinnitab, et piisavalt varase sekkumise ja ravi puhul on tulemused igal juhul paremad: haigus on võimalik kenasti kontrolli alla saada või sellest ka täielikult paraneda.
«Ja tulemusi saab mõõta sõna otseses mõttes päästetud inimeludes!» ütleb Everaus.
Lambid-pirnid
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
