Jälgi enda kõnepruuki ja palu ka lähedastel kasutada sündsaid väljendeid.: F: Scanpix NorwayMu viieaastane laps hakkas jaanuaris lasteaias käima. Juba esimesel kuul ilmus tema sõnavarasse palju väljendeid, mida ta kodus ei kuule. Ropud sõnad ja inetud ütlemised («Sel tädil on nii paks tagumik» või «See onu näeb nii tobe välja») on pidevalt tal kasutuses. Minu keelamine näib teda ainult lõbustavat. Mul on juba häbi oma lapsega ringi liikuda, sest ta pruugib oma suud täiesti sobimatutel aegadel ja sobimatutes kohtades.

On täiesti loomulik, et vanemad tunnevad pahameelt ja häbi, kui laps vägisõnu pruugib. Raskemaks teeb asja ümbritsevate hukkamõist – vaat, kus alles kasvatamatu laps! Tegelikult on selliste sõnade kasutamine ja vanemate reaktsiooni ootamine täiesti eakohane ja reeglina mööduv nähtus.

Kust need sõnad tulevad?
Kodune laps kuuleb oma vanemate, suhtlusringkonna ja ehk televisioonis või raadios esinevate inimeste väljendusviise. Teda on lihtsam kaitsta sõnalise maailma pahupoole pealetungi eest.
Lasteaias käima hakates puutub laps kokku teiste perede tavade ja eri vanuses lastega. Ta satub keskkonda, kus saab kokku hulk erinevaid ja toredaid, kuid kahjuks ka hulk sobimatuid käitumisviise ning väljendeid.
Lapsed õpivad teistelt lastelt kiiresti ja nagu ikka, on eriti põnevad uued «oskused», mis vanemates mingi reaktsiooni esile kutsuvad.

Mida teha?
Kõige tõenäolisemalt saab laps ropendamise eest riielda või satub küsimusterahe alla: «Kust sa seda sõna kuulsid? Kas sa tead, mis see tähendab? Kas meie räägime nii?»
Ägedad reaktsioonid annavad sõnumi, et need väljendid on kuidagi erilised. Seetõttu soovibki laps, hoolimata keeldudest, edasi katsetada, millal, kus ja kuidas need mõjuvad. On ju huvitav tunda, milline võim on pealtnäha lihtsal sõnal.

Vanema eeskuju on väga oluline. Jälgi enda väljendusviisi ja ole ettevaatlik ka teiste täiskasvanutega suheldes. Ikka juhtub, et viskame kommentaari, mis kõlab irooniliselt või pisut õelaltki. Täiskasvanute seltsis võib see olla lihtsalt nali, aga kui laps kuulma juhtub, tekitab öeldu temas segadust. Ta võib arvata, et nii ongi õige.
Samuti tasub tähele panna, et enda jutu sisse ei eksiks vandesõnu ega ebasündsaid väljendeid.
Olukorra lahenduseks on soovitatav lapsele rahulikult, kuid kindlalt selgitada, miks sa ei aktsepteeri neid väljendeid. Räägi, et osa sõnu võib kurvastada või solvata teisi inimesi ning see pole viisakas. Võite ka lapsega koos arutada, miks osa inimesi valib suhtlemiseks sobimatud sõnad, kuid ära iial häbista ega sildista inimesi, kes inetuid sõnu kasutavad.

Ära satu paanikasse!

• Laps katsetab reaktsiooni, rahulik vanem ei ärata katsejänesena nii suurt huvi.
• Jälgi enda kõnepruuki ja palu ka lähedastel kasutada sündsaid väljendeid.
• Probleem on üldiselt mööduv, sest peamist eeskuju annavad ikkagi vanemad.