|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Leiva-maasikapuder: F: Helin LoikLasteaias vaatas pudrutaldrikult vastu hall mass, mida ei päästnud poolpime moosisilmgi. Tegelikult on putrudele asjatult ülekohut tehtud – hea puder on parim magustoit.
Eesti Toitumisteaduse Seltsi juhatuse liige ja arst Mai Maser peab putru parimaks hommikusöögiks: tänu süsivesikutele ajab puder öise pika söögipausi ajal langenud veresuhkru hoobilt normi ja teeb olemise erksaks.
Kuidas aga igapäevane puder maitsvamaks muuta? Tartlanna Kaili Mälk on kahe eelkooliealise poja ema ning harjutanud igahommikust pudrukeetmist viis aastat. Nipp, mis pudru juba lõhna poolest iluäratavaks teeb, on Kaili meelest lollikindel. Puder tuleb valmis keeta piima või kohvikoorega ja lisada sutsuke vanillsuhkrut. Kui vanillilõhnast tüdimus tekib, võib putru vürtsitada riivitud apelsinikoorega. Nii maitseb mõnusa magustoiduna nii kaerahelbe- kui riisipuder.
Kaili õpetab, et hea magusa suutäie saab, lisades pudrule ka kookoshelbeid, hakitud marmelaadi või püreestatud banaani. «Banaanipuder tuleb aga kiiresti nahka pista, sest see muudab üsna näotul kujul värvi,» hoiatab ta.
Bullerby laste kombel soovitab Kaili pudru sisse poetada pähkleid või mandleid. Lisandi leidmise lootuses süüakse ära ka tagasihoidlikum puder. «Pea tööle ja pott tulele. Helbepakile trükitud valmistusjuhend ei ole veel mingi retsept!» Kertu Sikk
Leiva-maasikapuder
Lõika leivalt koorik, murenda tükkideks ja keeda vees pudruks. Lisa suhkur ja linaseemned. Lase pudrul veidi aega jahtuda ning vahusta siis mõni minut saumiksriga. Pudru jahtumise ajal suru maasikad kahvliga katki ja lisa leivapudrule. Kaunista puder pokaalis terve maasikaga. NB! Sobib hästi külma piima või vahukooretupsuga, mis annab juurde magusust.
Oranž mannapuder
Riivi toores porgand ja hauta potipõhjas võiga poolpehmeks. Lisa piim ja kuumuta keemiseni. Vispliga aeglaselt segades nirista juurde manna. Keeda kümme minutit ja maitsesta. Aseta puder taldriku keskele ja säti porgandiribadest kiired ümber. Kuivatatud puuviljadest tee pudrule nägu.
Magus energiapomm ehk puder kuivatatud puuviljadega
Puista keeva piima sisse kaerahelbed ja kuivatatud puuviljad. Keeda viis minutit, lisa mesi ja või. Kaunista puuviljadega.
Vürtsikas riisipuder mandlite ja kaneeliga
Puista riisihelbed keeva piima sisse ja keeda pakendil näidatud aja jagu. Lisa või ja maitseained ning purustatud mandlid. Kaneel, pruun suhkur ja mandlid annavad pudrule mõnusalt vürtsika maitse. Serveeri puder näiteks lumememmena, mis kaunistatud mandlite ja kuivatatud puuviljadega.
Müsliputukas
Kapinurka seisma jäänud müslist saab imehea pudru. Lase piim keema ning lisa müsli. Keeda putru viis minutit. Aseta puder kuhjakesena taldrikule ning muuda see maasikatükkide ja linaseemnete abil näiteks putukaks.
Võta eeskuju!
Täiskasvanud võtavad asja mõistusega ja isegi kui nad putru väga ei armasta, söövad nad seda tervislikkuse pärast. Aga kuidas sööta putru sisse kohukesi eelistavatele lastele? Mudilasi peab meelitama, on Eesti suurima toidublogi ning raamatu «Lõbusad võileivad» autor Sille Varblane veendunud.
Appi tuleb veenev serveerimine. «Vahva ja ootamatu kujundus pudrutaldrikul paneb väikese tõrksa sööja kindlasti mõtlema, et mis see siin nüüd siis on. Polegi see vana igav puder, vaid hoopis midagi uut. Peab kindlasti proovima!»
Kolme lapse emana Sille teab, millest räägib. Näiteks ei soovita ta marju panna pudru sisse keetmise ajal, sest need võivad muuta pudru värvi ebamääraseks ja inetuks ning lapsed ei pruugi seda tahta. «Kõige parem on, kui kõik on selge ja nähtav. Kui tahad lisada puuvilju, siis pane need pigem pudru peale, mitte sisse,» soovitab Sille.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
