«Mina pole lõikustel käinud, aga hommikuti kreemitan näo ikka korralikult sisse. Ja mul pole 300- või 500kroonised kreemid! Kõige tähtsam – kandke enda eest hoolt!» ütleb Reet, kes hoiab end vormis ka rattasõidu ja kepikõnniga.: F: Kalev Lilleorg«Kui ma peaks telest lahkuma, oleks see mulle kohutav emotsionaalne löök!» avaldab laulja ja ETV saatejuht Reet Linna. «Aga küll ma leiaks tegevust siis ka,» jätkab ta kohe ja teeb teatavaks, et kavatseb hakata raamatut kirjutama!

Reeda (64) kodus Pirital hõljuvad hõrgutava rabarberikoogi aroomid. «Kähkukas. Oma aia rabarberitest,» kiidab asjaarmastaja kondiiter, valab tassidesse kohvi ja teeb ettepaneku minna õue neidsamu kärehapusid varsi vaatama. Daam võtab kunstnik Gustav Klimti kuldse naise pildiga lemmiktassi pihku ja alustame aiatuuri.
«Näed, ühel pool on metsik ja teisel pool korras aed. Nüüd on mul aega ka aiaga tegeleda,» rõõmustab Reet. Lillepeenarde kõrvale on ilmunud «kasulikud» peenrad: maasikad, küüs- ja murulauk, rabarber. Mis teha, säästuaeg!
Reet Linna on kokkuhoidlik olnud kogu elu ning majandussurutise all ei äga. Hetkel on tal kaelas vaid autoliising, kuid seegi saab peagi läbi. «Ma pole laristaja ja teiseks mul lihtsalt pole kedagi, kellele päevad läbi süüa teha.» Reeda pea 90aastane ema on hetkel haiglas ja Robert, tema noorim laps, oma elu peale kolinud.
Kas üksi raske pole? «Ma olen oma tagalaid kõvasti kindlustanud. Ma olen nii iseseisev,» tõdeb Reet. «Ja eks peab tunnistama, et Eestimaal liikudes ei jookse mehed nagu kärbsed külge. Kui, siis ainult kiiksuga. Ja see pole ainult minu probleem. Teistel kuulsatel on ka nii.»
Reedal pole vaja meest selleks, et naela seina lüüa või kommunaalmakse tasuda. «Näiteks olen juba mõelnud, kust ma talvekartulid saan või kuhu marju ja seeni korjama lähen,» märgib ta ja tunnistab, et kui ikka hätta satuks, siis ei häbeneks ta abi paluda.
Praegu aga mõlgutab Reet mõtteid hoopis selles suunas, kuidas ta ise saaks teistele kasulik olla. «Näiteks olen juba ammu mõelnud korraldada garaaži-müüki. Tead, nagu välismaal tehakse. Mul on nii palju asju ära anda!»
Kuid see on alles algus. Reeda teine plaan on hoopis võimsam: ta hakkab kirjutama raamatut, mis annab nõu, kuidas säästlikult ja oma vahendeid arvestades ära elada.  
Eks kõla senine jutt mõneti, nagu otsiks tegus daam peale senise «armastuse» televisiooni tegemist-teenimist mujaltki. Kas ERRi paljuräägitud majandusraskused ja koondamislaine on tõesti jõudnud ka temani?
«Ei. Mind on teles tõesti hoitud. Kuigi mul pole praegu väga palju tööd, pole ma kinga saanud,» ütleb Reet.
Viimane talv oli tal raske – tööd oli vähe ja teadmatus tagus lagipähe. «Aga õnneks hakkas siis jälle minema. «Laulge kaasa!» saateid küll vähendati, aga olen saanud ka mõne «Tähelaeva» teha.»
Samas teab Reet, et ühel hetkel peab ta rongilt maha astuma – «Laulge kaasa!» sellesuvine hooaeg jääbki talle viimaseks – ja noorematele ruumi tegema. Kord on teda juba selleks sunnitud – siis, kui ta vanuse tõttu Raadio 2st koondati. «Solvunud ma polnud. Eks olin seal ikka kaua olnud ka, kümme aastat. Aga mulle meeldis see töö väga. Mul pole ju nii vana hääl, et raadiosse ei kõlbaks!?» usub Reet.
Toona otsustas raadiojaama uus juht Heidy Purga kogu meeskonna noorendada. Reet polnud ainuke mineja ning seetõttu ta halba uudist eriti isiklikult ei võtnud. «Lahkumine telest oleks mulle emotsionaalselt palju suurem löök!»

«Rääkige minuga!»
Teletöötajana saab Reet tulemuspalka ning see on koormuse vähenedes kahanenud üsna tagasihoidlikuks. Õnneks peab ta suurimaks motivaatoriks ERRis töötamisel hoopis inimesi.
«Kuigi ükskord ma küll solvusin ETV peale – või õieti olin puudutatud. Takkajärgi võin ju rääkida...» alustab ta ja jutustab, kuidas ta aasta alguses toimetas kõik tegemised ette ära ja sõitis nädalaks Alpidesse suusatama.
Puhkust ta ei vormistanud, sest töö oli ju tehtud. Ajakirjandus aga haistis siin lugu: rahvustelevisioon räägib majandusraskustest ja koondab inimesi, aga üks selle «vapiloomi» Reet lustib mägedes. Seik riputati suure kella külge, mis kõmises veel tükk aega. «Tagasi tulles sain selle eest rahalise trahvi. Võib-olla saingi asja eest, aga ma ootasin, et minuga enne ikka räägitakse,» arutleb Reet.
Ei siis ega nüüd näe Reeta patja nutmas – see lihtsalt ei kuulu tema natuuri juurde. Naine peab ka ise end «lootusetuks optimistiks», kes ei suudaks ilmaski rahulikult kiiktoolis kõõluda ja sokki kududa. «Tead, kui ma saangi telest kinga, on mul tegemist küll,» kinnitab ta.
Tütre Hanna-Stinaga on ta kahasse asutanud firma, mille alt korraldatakse meelelahutusüritusi.

Juubelikingitus iseendale
Paari päeva pärast tähistab Reet 65. sünnipäeva, kuid suurt pidu sel puhul ei tule. Ta otsustas selle ära juba mõnda aega tagasi. Selle asemel teeb ta iseendale ammuigatsetud kingituse – omaenda kulu ja kirjadega annab Reet perefirma kaubamärgi all välja oma esimese sooloplaadi.
Miks nii hilja? Sest Reet on hilise puhkemisega. Selle tunnistajaks on nii tema välimus kui ka hääl. Reet näeb välja parem kui paar aastakümmet tagasi.
«Ja keegi pole mulle varem laule kirjutanud,» juubeldab naine, kes oma esikplaadil laulab Are Jaama ja Tõnu Raadiku lugusid.
Reet rõõmustab, et lõpuks ometi saab ta öelda, et pole üksnes «Laulge kaasa!» laulev saatejuht. Mitte et selles midagi halba oleks, aga Reet usub, et temas on peidus hoopis enam. «Tunnen end väga noorena, minu hing on neljakümnene!» Kaire-Külli Kuldbek