Terje Aru luksuslik pulma-aastapäev
Aleksandr on Terje unelmate mees, kes hoolitseb, et abikaasa saaks end tõelise naisena tunda. Näiteks pruugib Terjel vaid korraks mainida, mida ta kingiks tahab, kui Aleksandr selle eest juba hoolt kannab.: F: Kalev LilleorgKui astroloogide sõnul jääb maagilistel kuupäevadel abiellunute armuõnn üürikeseks, siis äridaam Terje Aru abielu õitseb sama täiuslikult, nagu olid 08.08.08 toimunud muinasjutulised pulmad. Naisteleht uuris, mida Terje esimesel pulma-aastapäeval ette võttis.
Esimese pulma-aastapäeva veetsid Terje (44) ja Aleksandr (41) koos poja Alex Ericuga (6) Musta mere kaldal Jaltas. Reis ja luksuslik puhkus sõpradele kuuluvas lossis oli abikaasa kingitus Terjele selle tähtsa päeva puhul.
Pulma-aastapäeva lähenedes kavandas Terje oma abikaasale uhket üllatust: ta tahtis viia Aleksandri romantilisele nädalalõpule Kalvi mõisa — paika, kus aasta eest peeti maha nende ligi miljon krooni maksma läinud unistuste pulmapidu. Läks aga teisiti. Nimelt jõudis Aleksandr, kes abikaasa sõnul on ilusate üllatuste alal tõeline meister, Terjest ette ning lennutas ta ootamatult imelisele puhkusele Jaltasse.
«Musta mere ääres on niivõrd imeline, nagu kakskümmend aastat oleks ajas tagasi läinud. Tänavatel käib vilgas melu, memmed laulavad ja tänavaorkestrid mängivad. Ja need tuhksuhkruga pontšikud — mmm…» õhkab Terje. Originaalsemast ja romantilisemast kingitusest poleks Terje osanud unistadagi.
Kuid see pole kõik. Aleksandr organiseeris pulma-aastapäeva varahommikul Terjele veel unustamatuma ja romantilisema kingituse — kalalkäigu! «Ta äratas mind hommikul kell neli ja viis jahiga merele. Mulle, kes ma hirmsasti vett ja lainetel loksumist pelgan, olid tal kogunisti rohud merehaiguse vastu varutud,» jutustab Terje, kes viimati hoidis õnge käes väikese plikatirtsuna. «Hiljem küpsetas laevameeskond kalad ära ja serveeris päikesetõusul meile hommikusöögiks.» Siinkohal tõdeb Terje kõhklemata, et vahel näitab üks kalalkäik rohkem kui tuhat kalliskivi.
Terje, Aleksandr ja poeg Alex Eric ei peatu popis kuurordis, vaid on külas naftaärimeestest Vene sõpradel, kellele kuulub üks Jalta uhkemaid ja luksuslikemaid uue aja losse. «Selles viiekordses lossis, kus toad on sama suured kui tantsusaalid, võib vabalt ära eksida ja kõikidesse tubadesse pole ma isegi jõudnud,» muigab Terje.
Just nagu filmis seisab loss kaljunuki otsas ja sealt avaneb hingemattev vaade viinamarjaistandustele ning päikeses sillerdavale merele. Loomulikult ei puudu häärberist ka bassein ja kiiremateks väljasõitudeks helikopteriplats.
Loominguliselt oskab puhkusest rõõmu tunda ka pisike Alex Eric. Ta mängib aednikele igal hommikul väikese vingerpussi: hiilib salaja vihmutite juurde ja keerab need tööle. «Talle hirmsasti meeldib veega mängida, kuid siin aias on haruldased taimed, mis võivad kastetud saada vaid teatud kellaaegadel. Seepärast hoiame nii meie kui aednikud väikesel vembumehel kogu aeg silma peal,» naerab Terje.
Abielu laseb end naisena tunda
Esimese abieluaasta kohta jätkub Terjel vaid kiidusõnu. Ta tunnistab, et lõpuks ometi saab ta end naisena tunda. «Varem, kui lihtsalt koos elasime, siis olin natukene ülbe naine. Tahtsin kõike ise teha ega lubanud end millegagi aidata. Rassisin muudkui töörindel ega lasknud end poputada,» meenutab ta.
Abielu on muutnud Terje pehmemaks, järeleandlikumaks ja naiselikumaks. «Alles nüüd, esimese abieluaasta jooksul, olen õppinud puhkama. See tunne on jumalik, kui mees hellitab ja hoolitseb su eest,» õhkab Terje. Näiteks meeldib Aleksandrile hommikusöögiga üllatada, au sees on pühapäevased romantilised pannkoogihommikud. «Liigne iseseisvus on Eesti naistesse kuidagi sisse kodeeritud.»
Selle eest, et koos olla oleks ikka hea ja kirg ei jahtuks, tuleb igas abielus hoolt kanda. Terjel on siin märksõnadeks piisav annus vabadust ja usaldus. «Meil on töögraafikudki nii sätitud, et kui teeme tööd, siis keskendume sellele ega näegi teineteist väga tihti. Samas koosolemist naudime täiel rinnal puhates.»
Legendi järgi olevat vene rahvusest mehed hirmus armukadedad ja temperamentsed, kuid Terje lükkab Aleksandri puhul taolised väited kohe ümber. Näiteks ei vaata tema abikaasa sugugi viltu, kui ta läheb teatrisse mõne meestuttavaga. «Mu mees lubab mul käia igal pool: peol, väljas, sõbrannadega reisimas,» kiidab ta. Aleksandr on koguni sedavõrd lahke, et kui mõnel Terje sõbrannal pole reisile minekuks kohe vaba raha võtta, maksab mees lennupiletid ja hotellid kinni — mingu daamid ja puhaku! «Ja kui tahame sõbrannadega välja minna, kontrollib Aleksandr, kas meil on pidutsemiseks ikka piisavalt raha ja tellib autogi autojuhiga ukse ette,» kirjeldab Terje ja kinnitab, et tema abielu läheb üha paremaks. Ilona Talumets
Kommentaarid
Küll on ikka inimestel lühike mälu, tõepoolest. Nüüd võime lugeda T.Aru muinasjutulist kaelani õnnemeres naudisklemist. Kuid lugege mõni aeg tagasi sellesama isiku eraelu puudutavaid kirjutisi... see naine elab nii, nagu talle kasulikum. Kasvõi üle laipade. Muidugi võib arutleda teemal, kas minevikku tuleks endaga kaasa vedada või olla hetkeliblikas. Küllap leidub tal kadestajaid, kes tahaksid kah kullatud palees mõnuleda rikka ärimehe kaisus. Aga... Miskipärast haakub selle kirjutisega Enelin Meiusi lugu. Te mõelge, mõelge....
ja ega ilma asjata esimene mees ei kadunud nagu vits vette ,puhas töö ilusa raha eest kuidagi valus on mõelda...aga elu läheb edasi mis seal ikka,nautige siis oma armastust,mida nii kaua ootasite ,aga,Terje.ära unusta,et õnnelik saad olla ainult kellegi arvelt,,,


