Parimad sõbrad: Birgit ja Andero räägivad omavahel pikad jutud maha ning vahel tunneb ema end ise lapsena. Kord, kui Birgit pojaga oma muret arutas, vaatas laps talle otsa ja küsis: «Emme, miks sa mulle sellest varem ei rääkinud?»: F: Kalev Lilleorg«Ei ole ikka päris nii, et lähen haiglasse ning paari päeva pärast tulen, tita kaenlas, ja – tehtud,» arutleb super­staarisaate finalist Birgit, kes sai emaks juba 17aastaselt. Ometi ei takista laps Birgitil meelelahutusmaailma tippu pürgimast.

Kogu elu Sangastes elanud Birgit Varjun (23) tõestab igati, et laps ei takista oma unistusi teoks tegemast. Paljude superstaarisaate vaatajate suur lemmik usub, et noorelt emaks saamine on tulnud talle vaid kasuks — on andnud talle elukogemuste kaudu eeliseid teiste finalistide ees. Mitte et tema elu oleks olnud maru lihtne. Vastupidi, poja sünnihetkest alates on Birgit pidanud läbi elama hulga raskeid katsumusi.

17aastaselt pea ees tundmatusse
Raju hääle ja musikaalsuse on Birgit pärinud oma isalt ning ta usub, et sellesama geeni on saanud ka tema poeg Andero (5). «Kui muidu laulavad lapsed ikka lastelaule nagu «Kes aias», siis minu Andero repertuaari kuuluvad Guns’n’Rosise ja Kid Rocki parimad palad,» naerab ta.
Rokkivad ema-poega on Varjunite kodus üsna tavapärased. Sellegi poolest ei kiirusta Birgit põnni muusikakooli panema. «Mind saadeti kunagi vägisi klaveritundi, aga see ei tähenda, et ma seda mängida oskaks! Seega ootan ja vaatan, mida poiss tulevikus ise teha tahab,» on ta otsustanud.
Birgit laseb pojal vabalt kasvada, ega satu kanaema kombel iga pisema köha ja kukkumise pärast paanikasse. «Püüan ülereageerimist vältida. Meie Anderoga kasvame koos ja õpetame teineteist,» märgib ta.
Koos on nad kasvanud sõna otseses mõttes, sest Andero tuli Birgiti ellu siis, kui emme oli veel ise teismeline. Vaatamata sellele, et gümnaasium jäi lapseootuse tõttu pooleli, leiab Birgit, et pole noorelt emaks saamise pärast midagi kaotanud või millestki ilma jäänud. Vastupidi, ta tunneb, et poja sünni järel elu alles algas. «Olla ema vahvale pojale on kasvatanud mind õnnelikuks ja tugevaks, ilma temata poleks ma see tahtejõuline inimene, kes nüüd olen,» usub Birgit, kes väikelapse ja pereelu kõrvalt omandas edukalt õhtukoolis keskhariduse. Kuid veel enne tuli tal võidelda nii enda kui lapse elu pärast.
«Andero sündis hingamisdefektiga. Sain ta sülle võtta alles kolm päeva hiljem,» meenutab Birgit. Sünnitus kulges nii raskelt, et noor emme taastus sellest mitu päeva. Verekaotus oli ootamatult suur ning oleks võinud peaaegu tema noore elu võtta. «Olin enne rasedust kleenuke, kaalusin kõigest 57 kilo. Poiss oli sündides aga 4,5kilone jõmm,» räägib Birgit.
Emme ja beebi kosusid tasapisi, kuid muresid jagus hilisemakski. Laps ei olnud suuteline sööma ja Birgit pidi rangelt jälgima, et beebi iga kolme tunni tagant kindlasti süüa saaks. «Ainult istusin ta juures, ei julgenud üldse ära minna. Poleks uskunud, et kohe nii tugev ematunne tekib,» imestab ta tagantjärele.
Väike Andero sündis aasta viimasel kuul ja eriti võimsalt lõi Birgitis emalõvi välja pühade ajal. «Jõuluajal olid tööl ainult noored praktikandid ja ma ei tundnud kuidagi, et mina ja mu laps oleksime olnud kindlates kätes. Käisin muudkui peaarsti ukse taga, sest lihtsalt ei suutnud vaadata, kuidas mu vastsündinud lapse peal verevõtmist harjutati ja teda retsiti!» meenutab Birgit, kes arvab, et küllap on ta siiani selle haigla üks vihatumaid patsiente.

Lapsel maailma parim isa
Kõigis neis katsumustes oli noorele emale suurimaks toeks lapse isa. Oma kogemuse põhjal on Birgit sajaprotsendiliselt veendunud, et mehe kohalolek lapse sünni juures on hädavajalik. «Lisaks sellele, et see on talle emotsionaalselt vajalik, näeb mees siis, millega tegu. Et ei ole ikka päris nii, et lähen haiglasse ning paari päeva pärast tulen, tita kaenlas, ja — tehtud,» arutleb naine. «Osa mehi võib loomulikult ära ehmatada ja hiljem nähagi naist ainult emana, kuid õnneks mul seda probleemi polnud.»
Birgit ei häbene tunnistada, et kui tema kõrval poleks olnud just sellist, tõelist meest, ei oleks temast tõenäoliselt nii noorelt ema saanud. «Esmalt oli rasedusest teada saamine muidugi šokk. Kuid tänu elukaaslasele ei võtnud otsus laps ilmale tuua palju aega.»
Poja isa, kes on Birgitist seitse aastat vanem, oli toona kõigest 23aastane. Täna, ise sama vanana, oskab Birgit mehe kohusetunnet veelgi paremini hinnata. «Selles vanuses mehed tahavad ju enamasti pidutseda, möllata ja elu nautida. Tema aga oli alati mu kõrval ja läks kas või öösel kell kaks bensiinijaama, et maailma tujukaimale rasedale šokolaadi tuua,» muigab Birgit. Poegagi peab ta rohkem issi lapseks — neil kahel tundus olevat eriline side juba läbi Birgiti kõhunaha! Nii kui isa kõhu juures kuulatas, tonksas poiss jalaga.
Tänaseks on kaheksa aastat kestnud suhe siiski otsa saanud. Viimased neli kuud on Birgit oma poja vahvast isast lahus elanud. Tema sõnul sai neil mehe ja naise vaheline armastus lihtsalt otsa. Sellest hoolimata on Anderol endiselt kaks teda armastavat vanemat. «Anname lapse kasvatamisel endast mõlemad maksimumi,» teab Birgit. Praegu elatakse nii, et nädala sees on Andero emmega ja nädalalõppudel issiga, kes töötab välismaal. Kiirematel aegadel on suureks abiks armastavad vanavanemad.

Laps või karjäär?
Ehkki Birgiti kogemus on kokkuvõttes olnud väga positiivne, tõdeb ta nüüd, elutargemana, et hirm noorelt emaks saamise ees on ülimalt õigustatud. «See on õige, kui sa kardad, sest tegemist ongi suure sammuga,» ütleb ta lohutuseks neile, kes on praegu samas seisus nagu tema viie aasta eest. «Küll aga ei tohi mõelda, et ma ei saa hakkama. Hakkama saab alati, kuid peab arvestama, et selle lapse jaoks pead sa olema kõik! Keegi ei nõua, et oleksid täiuslik — lihtsalt ole oma lapse jaoks olemas.»
Need pole ainult sõnad. Kui super­staarisaade peaks avama Birgitile meelelahutusmaailma uksed ja ta oleks karjääri nimel sunnitud kolima pealinna, siis tuleks ta siia ainult koos pojaga.
«Laps on mulle number üks ja kui vaja, ohverdaksin tema nimel ka oma karjääri,» ütleb ta veendunult. Loodetavasti pole seda ohvrit tarvis, sest on ju sõubisnises teisigi lastega staare. Ning oleks tõsiselt kahju, kui Birgiti võimas hääl vaid Sangaste metsade vahele kõlama jääks. Ilona Talumets

Birgit kaotas 20 kilogrammi!
Internetikommentaaridest on Birgitile valusasti silma jäänud märkused tema kehakaalu kohta. Ehk otse öeldes – kuidas netitargad teda paksuks sõimavad. Tegelikult teavad vähesed, et enne staarisaatesse tulekut võttis Birgit alla 20 kilo! «Kunagi kaalusin 57 kilo, olin piitspeenike. Siis hakkas kehakaal terviserikete tõttu tõusma. Nüüd olen viimase kahe aasta jooksul kaotanud jälle 20 kilo,» räägib Birgit. Praegugi valib lauljatar hoolega, mida suhu pistab. «Mul on käekotis alati pakk beebiporgandeid, et näljaga midagi tervislikku kohe võtta oleks,» kinnitab Birgit. Kaalulangetamisel peab ta kindlalt kinni põhimõttest: ära söö, kui kõht on täis! «Ei pea ju tervet praadi vägisi sisse pigistama, kui kõht juba poole peal täis saab. Eesmärk on ju nälg kustutada!»