Käsitöö: Liivia Leškin ja Elvira Liiver müüvad enda disainitud peakatteid Tallinnas Vene tänaval asuvas Kübarakojas. Kübarate hinnad on kokkuleppel.: F: Kalev LilleorgIvo Linna tuntud laulus teeb mehe šikiks kikilips. Meie julgeme väita, et naise teeb šikiks lahe kübar!
Seni on kübaraid peetud peamiselt soliidsete vanaprouade pärusmaaks või meenuvad uhked daamid mõnest stiilsest Inglise filmist. Moekunstnik Liivia Leškin julgustab nooremaidki naisi kübaratega katsetama. «Kübarat kui efektset ja ainulaadset aksessuaari võib noortemoes kasutada küll. Parem ikka kui niisama külmetada!»
Leškini sõnul kübaramoodi kui sellist tänapäeval ei eksisteerigi — aeg-ajalt kerkib mõni ajastu või stiil esile ja vajub siis mõne aja pärast taas unustuse hõlma. Seega ei saa ka öelda, et üks või teine kübar on tõeliselt in või out.
Siiski teab Leškin, et praegu on moes meeste 1940. aastate kaabude stiilis viltkübarad. Teate küll, need lohuga!
Kuigi enamik kübarakandjaid naisi sobitab seesuguse peakatte kokku klassikalise ülikonna laadse kostüümiga, ei tee paha, kui passitada selle juurde kas T-särk või hoopis kandadeni ulatuv maksikleit.
Moodsa ja soodsa viltkübara leiate kindlasti isa või vanaisa riidekapist või mõnest toredast kaltsukast. Uuest peast maksavad lohuga kaabud praegu poole tuhande krooni ringis.
Kes ei soostu moevooludega kaasa minema, vaid soovib isikupärane välja näha, see astugu sisse mõne kübarakunstniku kauplusesse.
Näiteks Katariina Gildi Kübarakojast Tallinnas võib leida nii keskaja mõjutustega peakatteid, stiilseid retrokübaraid möödunud sajandi alguskümnenditest kui ka väga elegantseid ja põnevaid kaasaegseid vorme.
Üks on kindel: igaüks otsustab ise, millise kübara ostab ja mida tahab kanda. Leškini sõnul on tähtsaim kübarakandja enesetunne ning see, et peakate oleks mugav, näeks lahe välja ning oleks kergesti hooldatav. Merle Luik
Hoolitse oma kaabu eest!
Et kallis kübar tõepoolest aastaid vastu peaks, tuleb teda hooldada täpselt juhendi järgi. Et kübara vorm säiliks, ära kunagi riputa teda hooletult varna, vaid pane riiulile. Eriti hea, kui topid hoiule pandud kübara näiteks ajalehti täis.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
