Silmad kinni: Kosmeetik Katrin Kazonen manitses silmi kogu aeg kinni hoidma. «See on nagu keevitamine, vaadata ei tohi!»: F: Helin LoikHele nahk nagu Lumivalgekesel on kaunis, aga kui talve hakul hakkavad
sellele tooni andma veresoonekesed, näed sa oma punase nina ja põskedega välja pigem nagu jõuluvana. Isegi nii raskel juhul aitab fotonoorendus.
Fotonoorendus on kõnealusele protseduurile õigupoolest õige kummaline nimi, sest fotograafiaga seob seda vaid aparaadist välgutaoliselt sähviv valgus. Küll aga on sellest tõhusast nahahooldusest abi kõigile, olenemata vanusest, sest läbi naha kumavad väikesed veresooned ehk kapillaarilaiendid võivad mureks olla nii 20- kui 50aastastele.
See probleem kerkib esile eriti praegusel aastaajal, sest suvega saadud päevitus on kadunud ja näonahk koleda ilma tõttu väga õrn.
Fotonoorendusega tegeleva Rapla ilusalongi Florise juhataja Ave Siimar ütleb, et selles protseduuris pole midagi müstilist: aparaadist sähvatustena väljuv valgus neeldub nahas, mis tõstab naha temperatuuri, nahapinnal tekib ärritus, kollageeni hulk suureneb ja naha toonus tõuseb. Selle tulemusena kapillaarilaiendid ahenevad ning jume ja verevarustus paranevad.
Muutusi paremuse suunas on näha juba pärast esimest seanssi, kuid kes soovib püsivamat ja tõhusamat tulemust, neil tuleks Siimari sõnul end ravimas käia vähemalt kolm kuni viis korda.
Fotonoorenduse hind on üsna kõrge, alates 500 kroonist üks seanss (olenevalt salongist ja näonaha probleemide tõsidusest), aga annab tõesti häid tulemusi. Seda kinnitab Naistelehe toimetaja, kes enda näol protseduuri läbi proovis. Tema kogemustest loe kõrvalveerust. Anna-Liisa Mets
Naistelehe toimetaja proovib järele!
Minu näonaha suurim häda on see, et väikesed veresooned on hästi nähtavad ja seetõttu jätab kogu nägu kergelt punetava mulje. Igapäevaselt see mind ei häiri, aga kuuldes, et see mure on lahendatav, olen kohe valmis proovima!
Raplasse Florise ilusalongi jõudes olen üsna optimistlikult meelestatud ... kuni saan pihku kolmeleheküljelise ankeedi, kus pean vastama vist maailma kõiki haigusi puudutavatele küsimustele – no et kas mul äkki on mõni. Kui peaks selguma, et on, võib kosmeetik öelda, et kahju küll, aga siin sinu ravi lõpeb. Õnneks saan läbi!
Võtan pluusi seljast ja kõrvarõngad kõrvast ning heidan kosmeetikulauale teki alla. Kui meik on eemaldatud, kaetakse mu nägu ja osa kaelast tohutult paksu geelikihiga. See kipitab nahal peaaegu sama hullusti kui juuksevärv. Kosmeetik ütleb, et see ei peaks nii olema, ja arvab, et võib-olla ma lihtsalt närvitsen. Muidugi ma pabistan, sest aparaat, millega mind ravima hakatakse, on päris hirmus!
Kui mu silmad kinni kaetakse, et valgussähvatused mind ei pimestaks, otsustan mõelda millelegi ilusale, sest pääsu pole ju enam kuhugi. Kui nägu peakski üles sulama, siis mis seal ikka... Muide, fotograaf ja kosmeetik sätivad endale ninale mustad kaitseprillid, sest impulssvalgusteraapial põhinev protseduur on nii intensiivne, et ilma nendeta samas ruumis olla ei tohi. Võrdlus keevitamisega pole üldse nali!
Kosmeetik hoiatab, et valgussähvakas võib haiget teha – mõni klient on seda kurtnud. Ja siis saangi kuuma sutsaka vastu põske. See pole valus, aga valgus on nii ere, et tungib isegi läbi suletud ja kaetud laugude.
Protseduur võtab imevähe aega. Tundub, et isegi ankeeti täitsin kauem. Mõned kuumad sutsakad, paar näpistustunnet ja ongi kõik. Saan jälle nägijaks, geel võetakse maha ja nägu kreemitatakse.
Peeglisse ei julge esialgu vaadatagi, puudutan ainult õrnalt näpuga põski, et teada saada, kas need on ühes tükis. Poolel koduteel otsin siiski peegli kotist välja. Ei midagi uut, nägu nagu nägu ikka. Kui õhtul kodus korralikult valgustatud peegli ees seisan, olen sunnitud tõdema – asi toimib! Põsesarnadelt on punased peenikesed veresooned kadunud ja nahk on üldiselt tervem ning kahtlemata siledam kui enne.
Miks siiski «fotonoorendus»?
Foto ja noorendus – need sõnad vihjaksid justkui piltide töötlemisele arvutis või kõigi kortsude sirguajamisele, aga protseduur mõjub teisiti. Ave Siimar selgitab, et kuigi protseduur on nimetuse poolest noorendav, sobib see kõigile, kes tahavad oma näonaha seisundit parandada. Kuid noorendab see samuti! Sügavate ja miimiliste kortsude puhul fotonoorendusest abi ei ole, küll aga aeglustab see nahas vanusega tekkivaid muutusi. Samuti hävinevad aparaadi all pigmendilaigud ja väheneb näopiirkonna karvakasv.
Ei sobi kõigile!
Fotonoorendus on vastunäidustatud:
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
