Ilus ja raju: Punase pea ja särava naeratusega Helen on parim modell oma ehete näitamiseks. Kaelas on tal esimene omatehtud kaelaehe, milles aukohal on otse loomulikult sätendav lennuk.: F: Aldo LuudNoor ehtekunstnik Helen Valk tõestab, et ehe ei pea tingimata olema pärliline, helmeline, pitsiline ja tupsununnu. Tema kuhjab ehetesse kokku nööbid ja
kellad, mänguautod ja mudellennukid – tulemus on rabavalt šikk!
Tartu Kõrgemas Kunstikoolis neljandal kursusel tekstiilikunsti õppiv Helen (23) õmbles esimesed riided endale enne, kui esimesse klassi läks. Lahtiste kätega neiu esimene käevõru ehk «kõigi ehete ema» sündis siis, kui ta õppis 10. klassis. See käevõru on niisiis juba seitse aastat vana, aga valmis pole veel saanud. Ilmselt ei saagi, sest Helen õmbleb sinna aeg-ajalt ikka midagi juurde.
Kui Helen leiab midagi erilist, mis paneb tal mõtte jooksma, siis võtab ta ette oma aardekastid (asjatundmatu silmis on need ilmselt täis väärtusetut väikesemõõdulist kola ja katkisi asju) ning otsib välja kokkusobivad algmaterjalid. Seejärel õmbleb aluse (nahast ja/või riidest, käevõrudel on sees lai kumm) ja hakkab sellele ükshaaval asju kinnitama (vahel harva liimib, õmblemine on kindlam). «Täpsem kompositsioon kujuneb juba protsessi käigus,» teatab Helen. Nii tema ehted sünnivadki.
Vahel juhtub sedagi, et ta ostab poest mõne ehte, aga see läheb kiiresti ümbermonteerimisele — särtsuva energiaga laetud punapeale jäävad poeehted ilmsesti liiga lahjaks.
Katki läinud kaelakeesid ja üksikuid kõrvarõngaid peab Helen üliväärtuslikuks algmaterjaliks. Tema pidupäev on, kui mõni tuttav oma sahtleid-ehtekarbikesi koristab ja ülejäänud pudi-padi talle toob.
Ehtematerjali kokkuotsimine on palju mahukam töö, kui võiks arvata. Helenile ei piisa veebist tellitud pärlitest ja helmestest — ta kasutab neid ka, aga pigem massi ja värvi andva taustmaterjalina — tema ajab mööda teise ringi poode taga vanu mänguasju, ehtejupikesi ning muid loomingulise potentsiaaliga pudinaid. Vahel surfab ta tunde internetis, otsides saite, kus muu hulgas müüakse üllatusmunadest pärit mänguasju. Need on supermaterjal!
Heleni uljaid ja massiivseid ehteid ei kanna sugugi ainult noored naised. «See oleneb ikka kandja julgusest, mitte vanusest,» rõhutab kunstnik. Muide, Helen ei pane põrmugi pahaks, kui ehet ise edasi arendatakse, midagi ära võetakse või juurde pannakse. Vastupidi, pidevas täienemisprotsessis ehted on tema meelest väga lahedad.
Siiani on Heleni disainitud ehetest kõige popimad olnud lennukitega kõrvarõngad. Neid näeb ta Tartu tänavapildis juba üsna tihti. Lennukimotiivi võibki nimetada Heleni kaubamärgiks. Õhulaevadel on tema meelest väga ilus ja dünaamiline kuju ning pealegi naudib Helen hullupööra seda tunnet, mis tekib lennuki õhkutõusmisel. «Ja üllataval kombel meeldib see motiiv ehetes veel paljudele naistele,» on ta teada saanud. Eve Jaakson
Osta ära!
Heleni omanäolisi ehteid müüakse Tallinnas Nu Nordikus, Tartus Camylandis, Pitsis ja loomemajanduskeskuses. Kõrvarõngapaar maksab ligi 150 krooni, suure käe- või kaelaehte saad soetada 400–500 krooni eest. Veidi soodsamalt saad ehte osta otse kunstnikult. Selleks vaata veebiküljele www.helenvalk.com.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
