Musikaalne järelkasv: Marten käib nii Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoolis kui ka Martin Reimi jalgpallikoolis – ikka selleks, et ta saaks ühel päeval valida oma tee. Pisike Marlen annab oma musikaalsusest samuti kõva häälega märku.: F: Helin LoikNoorkuu eestvedaja Martti Meumers ja tema kaunis naine Helen on olnud
koos pool oma elust, juba sellest ajast, mil Noorkuu veel «rumalgi» ei olnud. Marttile on pere ja isaroll alati tähtsad olnud ning oma noorusele vaatamata on ta suutnud need edukalt ka lavaeluga ühendada.

«Meid Heleniga viis kooliajal kokku muusika ja nii me jäimegi,» märgib särasilmne Martti (30). See juhtus ajal, mil tulevase Rumala Noorkuu liikmed ja Helen (29) õppisid kõik Tartus muusikakallakuga Karlova gümnaasiumis.
«Martti korraldas juba siis pidusid, mängis DJ Poweri nime all tantsumuusikat,» toob Helen välja ühe külje, millega koolivend talle silma jäi. Asjaosaline pistab vahele, et eks nende armumise juurde käib nii mõnigi romantiline lugu, kuid need jäävadki vaid Heleni ja tema teada.

Noorelt lapsevanemateks
Põgusad jutuajamised vahetundide ajal, järjest pikemad ja sügavamad pilgud — nii nende lugu algas ja arenes, kuni ühel päeval kolis 17aastane peigmehekandidaat Heleni vanematekoju sisse.
«Ega me kelleltki luba ei küsinud,» naerab Helen neid aegu meenutades. Ka Martti ei oska kosta, mida tema naise range riigikohtunikust isa võis sellest arvata, et teismeline tütar järsku mehe majja tõi. Välja igatahes ei visatud! Ju oli Martti juba tollal sama asjaliku olekuga kui praegu ja pälvis sellega tüdruku vanemate heakskiidu.
Martti tunnistab, et nii nagu noorelt seotud suhetes kipub olema, on neilgi olnud arusaamatusi ja mõõnaperioode, kuid need on alati lahendatud ilma suuremate tülideta. Nende vastutustunnet suurendas kindlasti ka pisipoeg Marten, kes sündis siis, kui Martti oli 21- ja Helen 20aastane.
«Marteni sünd muutis meie elu väga palju,» tunnistavad mõlemad. Mõnes mõttes ongi nad kasvanud ja arenenud koos pojaga, kes praeguseks on juba asjalik üheksa-aastane.

Et peres on nüüd ka peagi aastaseks saav pesamuna Marlen, tajub Martti väga selgelt, et 30selt isaks saada on ikka hoopis teine tera kui 20selt. «Nüüd ma juba teadsin, mida oodata,» nendib ta.
Neliteist aastat Heleniga koos olnud Marttile ei mahu pähe, miks noored mehed nii kergekäeliselt ühest suhtest teise hüppavad. «Muidugi on lihtne ühel hetkel uks kinni lüüa, kuid pahatihti jäädaksegi siis neid uksi avama ja sulgema. Sellisel juhul peaks pigem peatuma ja vaatama peeglisse,» arutleb ta.
Suhte hoidmisest veelgi tõsisemaks peab ise kaheaastaselt isa kaotanud Martti isarolli. «Sellesse peab üks mees ikka väga tõsiselt suhtuma,» leiab ta ja nendib, et isasid, keda ei ole laste igapäevaelus olemas, on kahjuks liigagi palju.
Kuigi Martti kui isiksuse kujundamises on väga oluline inimene tema muusikaõpetajast ema, pole ta ilma jäänud ka isalikust eeskujust. Heleni juurde kolides sai Martti endale äia näol korraga ka isa. Äia peabki Martti enda kõige tähtsamaks isaeeskujuks.
Heleni sõnul on Martti vallatlev ja lõbus isa, kes samas hindab kõrgelt ka äia tõsist ja autoriteetset olekut. «Tahan ka oma laste jaoks olla suunaja ja õpetaja —
kuid eelkõige alati olemas,» tunnistab Martti.

Austajannad versus pereelu
«Eks ka minul oli omal ajal üsna raske sõpradele ära öelda, kui jälle kuskile ööklubisse või sünnipäevale kaasa kutsuti, teised olid ju vallalised,» tunnistab Martti. Selles vanuses kui sõbrad sarvi maha jooksid, ootasid teda kodus pisipoeg ja pereelu. Samas ta leiab, et mõistusega asjale lähenedes on võimalik kõik korraldada nii, et peod saavad peetud ja pereelu ei kannata. Teineteisemõistmist ja usaldust peab ainult väga palju olema, on nii Martti kui ka Helen veendunud.
Menuka poisteansambli Noorkuu esinemised on Marttit aastate jooksul pidevalt pere juurest eemale viinud. Kuigi fännitare on kenade hõbehäälte ümber alatasa keerlemas, tunnistab Helen, et armukadedust pole tema pidanud kunagi tundma. «Ise tuleb jääda viisakaks ja tõmmata piir õigesse kohta, siis ei kipu ükski austaja liiale minema,» on Martti asjad paika pannud.
Muusika pole ka Helenile võõras, kuid tema «muusikukarjäär» piirdus koolis laulukoori ja klaveriõpingutega. Kes teab, kas kahe artisti kooselust olekski midagi välja tulnud...
Martti ja Helen igatahes usuvad, et nende pere püsib tugevana just seetõttu, et üks neist on tasakaalu säilimise huvides jäänud järeleandvamaks ja toetavaks pooleks. «Ma olengi olemuselt üsna leplik inimene,» tunnistab Helen. Kui Martti on Noorkuuga perele leiba teenimas, saab Helen koera, kahe lapse ja koduse majapidamisega hakkama väga hästi.

Üks suuremaid kompromisse, mis Helen on teinud, on kindlasti see, et viis aastat tagasi koliti Tartust Tallinna. Nimelt otsustas Martti pärast Elleri-koolist dirigendipaberite omandamist edasi õppida muusikaakadeemias. Kuigi Tartu on Helenile-Marttile endiselt väga kallis koht, on neile veel olulisem, et pere oleks koos.
Marttil jäi kool bändi tiheda esinemisgraafiku tõttu küll pooleli, aga selleks ajaks oli pere jõudnud pealinnas kohaneda ja kumbki ei kujutanud enam mujal elamist ette. Peale Marteni jalgpallitrenni ja kooli seob Marttit kodu lähedale Viimsisse valmiv helistuudio ja Helenit lapsepuhkuse ajal koos sõbrannaga avatud lasteriiete pood. Noored inimesed jõuavad palju! «Kuid vaatamata erinevale elutempole, püüame leida nädalas vähemalt ühe päeva, et võtta kogu perega midagi toredat ette,» annab Helen aimu veel ühest pere kooshoidmise saladusest. «Sest just see ongi kvaliteetaeg,» on mõlemad ühte meelt. Epp Reinmets