|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mees merel ja põõsas: Alguses oli Hillel raske harjuda, et mees müttas mööda ilma kaameraga ringi, aga nüüd on ta väga rahumeelsel seisukohal: «Las tal olla ikka selline hobi, mis talle meeldib, mitte mis mulle meeldiks.»: F: Kalev LilleorgAlari Kivisaar ütleb oma uue raamatu esimesel leheküljel oma pulmapildi kohta, et seal on tema abikaasa Hille veel õndsas teadmatuses, et abiellus fotohulluga. Kuidas on perel hulluga koos elada?
«Algus oli väga raske,» tõdeb Hille (42), mõeldes tagasi nelja aasta taha, mil Alari (42) laenas sõbra käest udupeene Nikoni digipeegelkaamera («Oi, raisk! Oli ikka vahe!» kostab selle peale Alari), et pildistada nende vastsündinud poega Adrian Hanleyt. Aga langes kui kivi hoopis loodusfotograafia lõksu.
«Alari istus tundide kaupa arvutis. Kui ta arvutis ei olnud, siis jooksis fotokaga mööda põõsaid ringi, et putukaid pildistada. Muidugi ajas see vihale, sest varem tegime kõike koos,» meenutab Hille. «Kui lapsega mere äärde jalutama läksime, läks tema jalutama oma fotokaga. Oli küll meiega, aga mõtetes hoopis mujal — saaks nüüd ägeda pildi. Sellepärast ta jalutama tuligi...»
Nii see aeg läks. Nähes, et mehe huvi ei vaibu, vaid muutub aina raskekujulisemaks, hakkas Hille kõrvalt piiluma, et mis selles va fotograafias nii vägevat on. Asi läks suisa nii kaugele, et kui Alari, kaamera kaenlas, kuhugi kodust kaugemale loojangut pildistama suundus, aga see loojang hoopis Kivisaarte kodu aknast sisse vaatas, helistas Hille Alarile: «Sa ei kujuta ette, milline taevas on akna taga!» Ja Alari vastas: «Sa ei kujuta ette, kuidas ma ei taha, et sa mulle helistad ja sellist juttu räägid!»
Ja kui Alari tahtis põrutada Norrasse linde pildistama (ei, mitte merd ega taimi ega maastikke, vaid linde, kes pole Hille meelest just eriti põnevad), siis «andis ta loa välja». Niisiis, ehkki Alari viitab raamatus korduvalt, et on kodus range tuhvli all, tundub, et pole see tuhvel enam nii range midagi...
Kingsepp ise paljajalu
Muidugi meeldivad Hillele ka Alari looduspildid, aga tema suurimad lemmikud on siiski Adrian Hanleyst klõpsitud fotod. «Temast tehtud pildid tulevad Alaril üldjuhul hästi välja.» Kõigi teiste inimeste jäädvustamisega Alaril nii hästi ei minevat, sest tal puuduvat huvi neid fotole saada. See pole solvang, Alari ise tunnistab seda samuti.
Hille naerab, et vanasõna kingsepa ja tema jalavarjude kohta kipub nende pereski paika pidama. Sünnipäevadel või muudel üritustel pole Alari sugugi varmas fotokat välja võtma, seepärast pole neil ka perepilte üldse nii palju, kui arvata võiks.
«Meil käisid just katsikulised. Teised tegid pilte, Alari loomulikult ei teinud. Tal ei tulnud pähegi, et võiks ka pildistada!» jutustab Hille. «Kui külalised hakkasid lahkuma ja soovisid ukse juures veel pilti teha, siis võtsin viimaks ise fotoka näppu ja nii said ka kõik külalised jäädvustatud.»
Kivisaarte kodu seintel pole ühtegi perepilti ega saa ka öelda, et riiulid fotoalbumite all lookas oleks. Pigem on neid vähem kui teistes peredes, sest enamik uusi pilte ootab vaatamist ikka arvutis.
Seda, et ülejäänud kodakondsed isa hobi kaaperdama kipuks, Hille sõnul praegu märgata ei ole. 20aastane Arle huvitub muudest asjadest, neljane Adrian Hanley vaatab isa tegemisi küll huviga, kuid on veel liiga pisike, et ise fotokat krabada. Kolmekuune pesamuna Lakendra Amerii on aga kindlasti veel aastaid modell, enne kui ise pilte tegema hakkab.
Elu käib pisitütre rütmis
19 aastat abielus olnud Kivisaarte elu kulgebki praegu pisitütrega ühes rütmis. Vanema ja noorema lapse vanusevahe on suur ja iga laps niikuinii isemoodi, mistap õppimist ja asju, millega uuesti kohaneda, jagub kõvasti. Seda enam et seni üsna mehine pere sai viimaks seltsiks väikese plika.
Kuidas on nende peres lood selle igivana väitega, et pojad on rohkem emmede ja tütred isside lapsed? «Legendi kohta on veel vara midagi öelda,» muigab Hille, kuid tõdeb, et Alari oli ikka ülirõõmus, kui sai teada, et sünnib tüdruk. «Ma polnud teda tükk aega nii õnnelikuna näinud!»
Praegugi käib tita nunnutamine peres täie hooga, ehkki hoiavad teda siiski rohkem Hille ja abiks käiv lapsehoidja. Perepeal on käed-jalad tööd täis. «Hetkel tundub küll, et Adrian Hanleyga tegeles Alari palju rohkem. Kui mina polnud magada saanud ja tema tuli töölt, siis hakkas ta lapsega ringi kappama või jalutas käruga õues, et saaksin magada. Arlet aitasid vanaemad pisut hoida.»
Hille kiidab, et Lakendra Amerii on hästi rahulik laps ega nuta sugugi. «Magab öösel hästi. Arle ei maganud öösiti peaaegu 1,5 aastat. Adrian Hanley on seal vahepeal, esimestel kuudel magas hästi,» arutleb ema.
Samasuguseid võrdlusi on Hillel nagu varrukast võtta. «No mähkmeid ei pea pesema...» tuleb talle esimese hooga muidugi meelde. «Ja vanasti tahtsime ise kogu aeg pidudel käia. Nüüd oleme veidi rahulikumad,» arutleb ta.
Armastus on aga endiselt sama suur. «Sest kuidas muidu lapsi saada...» Kai Väärtnõu
Pereelu otse-eetris!
Eesti kõige kuulsamad naised on Alari Kivisaarel ja Kristjan Jõekaldal – need mehed viskavad oma pereelu üle väga julgelt nalja, sealhulgas võllanalja. Kuidas suhtub sellesse Kristjani abikaasa, me ei tea, aga Hille ütleb, et tema Sky Plusi hommikuprogrammi, kus Alari nende pere üle villast viskab, ei kuulagi! «Tita magab kaua,» põhjendab ta. Alari allapoole naba naljad Hillele ei meeldi ja ainult enda teada seda ei hoia. «Oi, muidugi olen öelnud ka Alarile, et täna läksid üle piiri ja mitte vähe. Aga Kelguga nad sobivad ideaalselt.»
Samas pole abikaasa kuulsus Hillet iial häirinud. Isegi siis mitte, kui austajad tema mehega poes kuskil saialeti vahel juttu hakkavad puhuma. «Mina ei jää kunagi sinna kõrvale seisma, vaid astun rahulikult edasi. Aga Arle ütles Alarile kord küll, kui temaga poes käis, et kas sul imelik ei ole, kui inimesed vahivad!» Tõeliseks nuhtluseks nimetab naine hoopis seda, et inimesed tunnevad nende eraelu vastu kohati haiglaslikku huvi. «Teinekord on linnapealt mingid jutud ringiga meieni tagasi jõudnud ja kurvastuseks selgunud, et lõugu on lõksutanud meie head tuttavad. Vahel on tunne, et kedagi ei saa usaldada. Seepärast me käimegi läbi üsna väheste inimestega.»
Kodus olevat Alari hoopis teistsugune mees, kui teda raadiost kuuleb. «Minu jaoks on ta eelkõige väga-väga hea abikaasa. Ta tohutult hoiab mind, rohkem polegi lihtsalt võimalik.»
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
kaas kannataja
Mina olin ateljeefotograafi tütar, see ei olnud nii hull asi, nüüd aga viis elu kokku päris foto hulluga, ta ise ütleb ka et fotograafide naised ei saa eluski rikkas, see on tõsi kogu pere sissetulek läheb tehnika peale, kord on üks asi puudu, kord teine ja veel minu tütre 11a vedas ka sellesse võrku. Ilus vaadata küll, maandab stressi, meeldiv ajaviide aga kahjuks leiba lauale ei too!