Tähelepanu! Dieeti ei tohi pidada gastriidi, peensoole- ja sapipõiepõletiku, hepatiidi, neerupõletike ja muude taoliste haiguste põdemise ajal, sest sidrunhape ärritab limaskestasid ning võib olukorra veel hullemaks teha.: F: Helin LoikMurrate pead, kuidas mahtuda ära paar numbrit väiksemasse kleiti? Sidrunidieet lubab viia kahe nädalaga kuni kaheksa kilo!
Pidude-eelsel ajal on naiste meelisteema muidugi kehakaal. Mõni muretseb, et kõht on ette tulnud, teine on hädas «sangadega». Aga väike must kleit ootab! Õnneks kubisevad naistefoorumid imeprogrammidest ja neist kuumim on hetkel sidrunidieet.
Põhimõte on lihtne: igal hommikul tuleb juua täpselt ettekirjutuse järgi täpne kogus täpse kangusega sidrunivett (vaata kõrvaltveerust!) ja siis päev otsa normaalselt toituda ning hoida eemale saiakestest. 7. ja 14. päev on nn näljapäevad — siis tohib juua ainult sidrunivett.
Personaaltreener ja toitumisnõustaja Marek Morozov nimetab imekiiresti salendava dieedi otsesõnu totruseks. Ta ei eita, et meeletus koguses sidrunivee lürpimine võib tõesti lubatud hunnikust kilodest kahe nädalaga päästa, kuid seda suurte mööndustega.
Esiteks on nii võimsaks kaalukaotuseks lootust vaid naistel, kel kilosid turjal üle 70. Teiseks toob Marek rõhutatult välja, MILLE arvelt kilod nii kiiresti kaovad: «Rasva arvelt kaob ehk maksimaalselt kaks kilo, seedesüsteemis oleva toidu arvelt üks kilo, ülejäänud puhtalt vedeliku ja lihaste arvelt.»
Marek usub, et peegel võib korraks tõesti kaalu vähenemist näidata, kuid radikaalsete dieetide abil kaotatud kilod tulevad sama kiiresti tagasi. Ja «intressiga». Veel hoiatab ta, et sellise dieedi tõttu võib naise hormonaalsüsteem kannatada saada.
Mareki juttu tuleb võtta tõsiselt, kuid see ei tähenda, et dieet ei tööta. Meil on tõestus olemas! Hapu vee joomise maratoni tegi läbi Tartu tüdruk Anni (19). Tema kaotas vaid 11 päevaga kuus kilogrammi!
Anni hakkas «turbodieete» katsetama siis, kui tunnistas endale, et on pärast trennitegemisest loobumist liiga mühinal juurde võtnud. Kahe aastaga tervenisti 20 kilo! Internetis naistefoorumeid külastades sattuski ta sidrunidieedile. See tundus talle sobivat, sest ei olnud liiga range ega piirav.
Anni tõdeb, et kehakaal kukkus tõesti kolinal, kuid dieedil oli ka kõrvalmõjusid. Esiteks kadus jõud: Anni hakkas tõusma päeval kell kaks, sest varem lihtsalt ei jaksanud jalgu alla võtta! Teine, Anni sõnul koomiline, meie meelest tüütu mõju oli see, et vetsu ust tuli kulutada iga paarikümne minuti tagant.
Siiski ei saa kuldmedalit vaid sidrunivee kaela riputada. Anni tunnistab, et sidrunidieeti pidades ta päris vanaviisi ei toitunud. Esiteks ei söönud ta pärast kella kuut õhtul ning teiseks, nagu dieet nõudis, isegi ei vaadanud saiakeste poole, vaid toitus tõesti tervislikult. «Kui nüüd järele mõelda, siis oleks kaal nagunii langenud...»
Kaalust alla võtmine innustas teda edaspidigi tervislikult toituma. Nüüd on Anni juba kümme kilo kergem. Sidrunivett ta hommikuti enam juua ei suuda! Merle Luik
Proovi, kui julged!
Hommikune sidrunivee kogus:
1. päev: 1 keskmise sidruni mahl + 1 klaas keedetud vett
2. päev: 2 keskmise sidruni mahl + 2 klaasi keedetud vett
3. päev: 3 keskmise sidruni mahl + 3 klaasi keedetud vett
4. päev: 4 keskmise sidruni mahl + 4 klaasi keedetud vett
5. päev: 5 keskmise sidruni mahl + 5 klaasi keedetud vett
6. päev: 6 keskmise sidruni mahl + 6 klaasi keedetud vett
7. päev ehk nälgimispäev: sega kolme sidruni mahl kolme liitri veega, lisa üks supilusikas mett ning joo päeva jooksul.
8. päev: 6 sidruni mahl + 6 klaasi vett (nagu varemgi enne hommikusööki)
9. päev: 5 sidruni mahl + 5 klaasi vett
10. päev: 4 sidruni mahl + 4 klaasi vett
11. päev: 3 sidruni mahl + 3 klaasi vett
12. päev: 2 sidruni mahl + 2 klaasi vett
13. päev: 1 sidruni mahl + 1 klaas vett
14. päev ehk nälgimispäev: sega kolme sidruni mahl kolme liitri veega, lisa üks supilusikas mett.
Allikas: www.kirss.net
![]()
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
![]()
![]()