20 aastat ilusat elu: Erki ja Kadri on koos elanud pea kaks aastakümmet. Noored tutvusid TSIKis 1986. aastal, neli aastat hiljem arenes sõprusest suhe.: F: Kalev LilleorgErki Noole pikka tiitlinimekirja: olümpiasangar, kahekordselt Eesti seksikaim mees ja mitmel-setmel aastal Eesti parim sportlane, lisandus äsja uus – suure pere isa. Erki ja tema kaasa Kadri Kivine said eelmisel nädalal kolmanda lapse.
Erki (39) ja Kadri (34) kolmas laps, seekord tütar, kes sai issi sõnul nimeks Mia, sündis 29. novembri öösel. Erki Nool ei hinda end suureks luulemeheks ja lapse sünni puhul ilusaid sõnu ritta seada ei oska, aga rahulolu ja rõõmu on mehe säravates silmades ning hääles seda rohkem. «Tore, et nüüd on mul ka tütre-kogemus! Enamus on ju rahul, kui perre sünnib ka teisest soost laps,» lausub ta õnnelikult. Pere vanemad lapsed, Robin (10) ja Oliver (7), on ju poisid.
Kelle nägu on Mia?
Värske kolmekordse isa sõnul möödus sünnitus ilusti. Papa oli tütre ilmatulekut toetamas ning viis emme ja lapse pärast koju. Erki ei arva, et sedapuhku, tüdrukuga, midagi teistmoodi oleks olnud või tema tunne Robini ja Oliveri vastu võtmise emotsioonidest oluliselt erineks. Lõpuks ta siiski leiab ühe väikese detaili: pere esimene laps Robin sündis võitjapoosis, käed püsti, nagu Erkil medalimehena pjedestaalile tõustes. «Mia, seevastu, sündis «klassikalises poosis»,» avaldab Erki.
Kui poisid on justkui isa suust kukkunud, siis seda, kelle nägu on väike Mia, ei oska Erki pakkuda. «Esialgu on raske öelda. Aga las see äraarvamismäng «Kelle nägu?» jäädagi vanaemadele-vanaisadele — neile see meeldib,» naerab ta.
Et tulemas on tütar, oli emal-isal teada juba varakult. Aega mõttega harjuda oli ka suurtel vendadel. «Robin on juba nii suur poiss, et ta teab, et on suur —
tema suurt vaimustust välja ei näidanud. Aga Oliver veel küll,» kirjeldab Erki, kuidas pojad väikeõe tulekut vastu võtsid. Oliver on sel esimesel nädalal igal võimalusel tublilt õekest hoidnud ja talle pai tegemas käinud.
Kolm last pole ju palju!
Kuigi kolm järeltulijat on Eesti peredes juba rõõmustavalt tavapäraseks taksiks saanud, on siit Erki lapsepõlvepere suuruseni veel pool maad — spordikuulsus on kuuelapselise pere neljas. «Kolm last pole palju,» leiab Erki isegi. «See on paras. Üks oleks kindlasti vähe.»
Kas kolmandale lisandub tulevikus ka neljas või koguni viies väike Nool, jätab naerev Erki enda teada. «Me ei ole selliseid plaane teinud ja nii suuri unistusi mul pole,» kinnitab ta. «Las Mia kasvab veel natuke, eks siis näis.»
Aktiivselt ühiskonnaelus ja poliitikas tegutseval Erkil on kahe poja kogemusest ja enda lapsepõlvestki veel hästi meeles, kuidas mähkmeid vahetada ja last hoida. «Olen suurest perest pärit.»
Kas on Erki peres samamoodi, et pojad on rohkem emme lapsed ja nüüd lõpuks sai ka issi endale silmatera? «Ei oska öelda. Küsige uuesti aasta pärast,» naerab mees. «Fakt on see, et esimesed kaks aastat on naise ja lapse suhe suurem ja lähedasem kui naisel ja mehel,» teab kolmekordne isa. Erki sellest numbrit ei tee, kuid ise lapsepuhkusele jääda ka ei kavatse. «Ma olen ju riigikogulane, piinlik oleks kuidagi!»
Kaire-Külli Kuldbek
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
