Armastus Franciscoga: Ines leiab, et mehed saavad küpseks alles kolmekümnendates. «Lihtsam on ikka sellega koos olla, kes end defineerida oskab,» ütleb ta. Inese portugallasest kallim Francisco käib kolmekümnendate lõppu.: F: Kalev Lilleorg«Üksiku naise lapsesaamisprojekt on minu jaoks täiesti okei!» kinnitab Ines. Muide, lauljatari kõige uuem hüüdnimi ongi Ema. Miks?

Kevadel levis uudis lauljanna Eda-Ines Etti (28) suhtest kuumaverelise portugallase Franciscoga (39). Rohkem pole Ines oma armuelult saladuseloori kergitanud. Nüüd annab ta sellest veidi aimu: armastus kestab endiselt ning tegelikult tahaks Ines rohkemgi Eestist ära olla, kui töö lubab.
«Ideaalis tahaksin pool aastat olla kusagil soojas, kusagil Lõuna-Euroopas. Ma jumaldan Eesti kevadet ja suve, aga see pime, külm, niiske osa Eesti kliimast kohe üldse ei sobi mulle,» poetab ta.

Miks Ines on Ema?
Õnneks ei pääse külm ja niiskus stuudioseinte vahele, kus Ines sel sügisel palju aega veetis. Nüüd on tal värske plaat «Kas kuuled mind» ahjusoojana näpu vahel ja ta võib kergendusega õhata: «Ma tahtsin, et sellele tuleks aus muusika. Kõik, mis kõlab hästi plaadil, saab hästi kõlama ka elavas esituses.»
Ines naerab, et kuna kõik teised bändis on mehed, on «stuudioelu» tedagi pisut poisistanud. «No mõelge ise! Kui päevad läbi stuudios meeste keskel viibid, siis ei pane lõpuks enam ükski ropp nali punastama,» märgib ta. Eks ta vahel kutsus poisse ka korrale ja sellega uue hüüdnime — Ema — välja teeniski.
Inest see ei häiri. Esiotsa aga on see kõige emalikum staatus, mida ta enda puhul võimalikuks peab. Päriselt 28aastane lauljatar end lapsi kasvatamas veel ette ei kujuta. «Mul pole praegu sellist tunnetki, et jah, nüüd ma tahan ja olen valmis emaks saama. Samas ma ei välista midagi — kuna esimene laps kipub naistele ikka pigem üllatusena tulema...»

Miks mehed kardavad Inest?
Maailmas ringi rännanud Ines tõdeb, et Eestis ollakse lapsesaamise kohapealt endiselt vanamoodsad ning suguseltsi vihjeid «bioloogilise kella» tiksumisest on jõudnud temagi kõrvu. «Eestis on paljud otsustanud lapsi saada kahekümneselt, aga kuna olen näinud, kuidas ka vanades Euroopa riikides elatakse, siis võtan eeskuju pigem neist, kes saavad enne ise valmis ja näevad ennast tervikuna ning alles siis hakkavad laste peale mõtlema,» arutleb Ines. Ta leiab, et muidugi on tore, kui lapsel on noored ja ilusad vanemad, kuid turvalisuse ja kindlustatuse poolest on ajad siiski muutunud. «Pigem toetan sünnitamise lükkamist kolmekümnendatesse,» ei tee Ines saladust.
Teisalt on moodsate iseseisvate
naiste hulgas palju tugevaid karjääriehitajaid, kes jäävad hiljaks ja sobivat isakandidaati enda kõrvale enam ei leiagi. «Ehkki ideaalis näen lapsel ikka kaht vanemat, on ka üksiku naise lapseprojekt minu jaoks okei,» tunnistab Ines julgelt. «Need on võib-olla just sellised naised, kes meie ühiskonnas ei leiagi meest. Tugevaid naisi ju kardetakse ja pealegi on mehi vähem, mistõttu kõigile ei jätku ka. Olen nii oma tutvusringkonnas kui ka enda puhul tähele pannud, et mehed kardavad enesekindlaid naisi. Märgatakse ja vaadatakse, aga lähedale ei julgeta tulla. Aga ma olen ometi viimane inimene keda karta!»
Mõnes mõttes on Ines siiski rahul, et iga mehepoeg, kellele ta silma jääb, kohe juttu tegema ei tule. Nimelt säästab see piinlikest äraütlemistest — Ines on ju kogu tuntud olemise aja olnud kellegi poolt hõivatud.
Mille järgi Ines meest valib? «Ma pole seda tüüpi, kes otsib ja analüüsib. Õiged inimesed tunnevad teineteist ikka ise ära,» arvab ta. Ines ei usu suurde pingutamisse ega «Astroloogilise abimehe» kasutegurisse.

Miks tudengil pole Inesega šansse?
«Mehe puhul tõmbab mind mingi eriline joon, see, kui ta on huvitav isiksus, tal on midagi öelda, ta on intrigeeriv, rikka sisemaailmaga,» jätkab Ines siiski ideaalmehe teemat. «Mul on vaja teatud särtsu, julgust ja kindlust.»
Samas ei kujutaks Ines end ette koos toreda ja huvitava, kuid vaese üliõpilasega. «Raha pole ma kunagi üle tähtsustanud, küll aga ei kujutaks ma end ette mehega, kes ainult naise rahakoti peal liugleks,» ütleb ta valehäbita. «Mees peaks teenima vähemalt sama palju kui mina, muidu lähevad need asjad tasakaalust välja. Mina tahan, et mees ikka teaks, mida homne toob.»
Teiseski asjas on Ines ajapikku selgusele jõudnud: mehed saavad küpseks alles 30ndates. «Kui naised teavad juba kahekümnendate lõpus, mida elult tahavad, siis meestel tuleb see kuidagi hiljem,» on Ines märganud. Ju tõestab seda ka salapärane Francisco, kes juba kolmekümnendate lõppu käib. «Lihtsam on ikka sellega koos olla, kes ennast defineerida oskab,» on Ines teada saanud. Ilona Talumets