Läbielamistes karastunud: Kuigi esimese lapse ootus oli noortele vanematele muret täis aeg, ei karda nad edaspidi pere­lisa hankida.: F: Helin LoikÜheksapäevane Johanna magab magusasti ja ootab sünnitusmajast koju minekut. Magnuse ja Inga pisitütar sündis kuus nädalat enne õiget aega ja vajas turgutuseks lihtsa nime, kuid elupäästvate funktsioonidega elustamislaua abi.

Iga päev sünnib Eestis mitukümmend last ja kõik läheb kenasti. Kuid vahel nii kenasti ei lähe.  Magnus Urb (27) ja Inga  Paukšte-Urb (25), kellega kohtume Pelgulinna sünnitusmaja perepalatis, teadsid juba varakult, et nende laps tuleb ilmale keisrilõikega. See päev saabus aga oodatust hoopis varem.
Inga sai raseduse alguses teada murettekitava uudise — tema kõhus kasvava loote platsenta on kinnitunud emakakaela ette. See tähendab, et tegu on riskirasedusega: kui beebil on aeg sündima hakata, siis ta lihtsalt ei pääse emakast välja, seepärast tulebki teha keisrilõige, ja tavalisest suurem on ka raseduse katkemise oht.
«Algul rääkis arst, et tõenäoliselt liigub platsenta kahekümnendaks nädalaks emakakaela eest ära,» meenutab Inga. Aga seda ei juhtunud ning noortel ei jäänud üle muud kui oma esimese lapse ootuses pöidlad pihku suruda ja loota kõige paremat. «Olime tänulikud iga õhtusse jõudnud päeva eest,» ütleb Inga liialdamata. «Ka beebiasju ei julgenud me valmis osta-laenata. Kartsin, et kui midagi läheb valesti, siis ei suuda ma pärast nende asjade keskel elada...»
Kui enamik rasedaid tunneb end esimestel kuudel üldiselt halvasti ja neil on süda paha, siis Ingat piinasid veel ka kohutavad kõhuvalud ja -krambid. Ta pidi sööma rohtusid, et säilitada rasedushormooni normaalne tase, ja käima tavapärasest tihemini haiglas kontrollis.
«Kuigi meid hoiatati võimalike verejooksude eest, mõjusid need iga kord suure šokina,» meenutab Magnus Inga 28. ja 31. rasedusnädalal tekkinud verejookse. «Tormasin Inga kõne peale ülehelikiirusel koju ja pabistasin kohutavalt, kuid tema juures pidin jääma siiski rahulikuks,» tunnistab Magnus.

Rangel voodirežiimil
Pärast teist verejooksu jäeti Inga paariks nädalaks haiglasse. Enne koju saatmist luges arst talle sõnad peale, et midagi muud ta peale pikutamise teha ei tohi. «Kartsin väga haiglast lahkuda. Mul oli tohutu hirm, et sama asi juhtub jälle, kui olen üksi kodus,» ohkab Inga. Nii ühendatigi pereringis jõud ja organiseeriti ööpäevane Inga-valve, et tulevane emme tunneks hinges kindlust: mis ka ei juhtuks, abi on lähedal.
Inga meenutab, et kui tal üheksa päeva eest taas verejooks algas, jäi ta uskumatult rahulikuks. Ilmselt andis meelerahu teadmine, et lapsel on selleks ajaks kõik organid juba välja arenenud ja ta on võimeline iseseisvalt hingama. «Pealegi oleks meil niikuinii paari päeva pärast olnud plaaniline keiser.»

Väga vajalik elustamislaud
34. rasedusnädalal keisrilõikega ilmale tulnud Johanna oli 47 sentimeetrit pikk ning 2768 grammi raske. Seda, et nende pisitütreke vajas pärast sündimist elustamislaual turgutamist, said vanemad teada alles hiljem. «Pidasime seda tavaliseks protseduurilauaks, kus lihtsalt lapse all ja kohal on soojendus,» tunnistavad Inga ja Magnus.
Varahommikul sündinud Johanna olukord päeval halvenes veidi ja ta vajas hingamisel abi. Väike mure oli ka pisipiiga kehatemperatuuriga: enneaegsetel beebidel pole naha all piisavat rasvakihti, mistõttu tuleb hoolikalt jälgida, et nende kehatemperatuur ei langeks. Õnneks läks kõik hästi — mõlema probleemi puhul aitas lihtsa nime, kuid elutähtsate funktsioonidega elustamislaud.
«Oma elu kõige olulisema sündmuse taustal teame nüüd, kui tähtis asi see elustamislaud sünnitusmajas ikka on,» tõdevad Inga ja Magnus tänumeeles ning asuvad koos pisitütrega koduteele.
Emmel-issil on nüüd päevakorral beebivarustuse soetamine. Johanna tähtsaimaks ülesandeks on tublilt söömine — et lasteaeda minnes ei aimaks keegi, et ta enne õiget aega saabus. Kõike head, Johanna! Epp Reinmets

Aita osta elutähtis elustamislaud!
Selles, et Johannaga on kõik hästi, on tähtis roll spetsiaalselt vastsündinutele mõeldud elustamislaual. Pelgulinna sünnitusmajas on see olemas tänu 2004. aastal heategevuskampaanias annetanute panusele. Kuid ühest sellisest lauast jääb suures sünnitusmajas väheks. «Seoses peatselt aset leidva Pelgulinna sünnitusmaja ümberkorraldusega vajame ka teist samasugust elustamislauda,» ütleb Pelgulinna sünnitusmaja Toetusfondi tegevjuht Kadri Karula (pildil). Nimelt kolitakse sünnitustoad ühele korrusele kokku.  «Elustamislauda võib vaja minna nii tavasünnituse kui ka keisrilõike puhul ja see tähendabki, et ühte elutähtsat aparaati on juurde vaja,» selgitab Karula.
Meie loodame koos tohtritega, et sellist lauda läheb vaja võimalikult harva. Siiski peab see olemas olema. Ka sina saad kaasa aidata sellele, et 300 000 krooni maksev laud sünnitusmajja jõuaks.

Selleks helista annetustelefonidel:
900 6100 – annetus 100 krooni
900 6000 – annetus 25 krooni
Samuti saad teha annetuse Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi arveldusarvetele:
Swedbank: 221014760940
SEB Pank: 10220049001018
Mõtle Johanna peale ja tee oma annetus kohe!