|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nagu nuku: Krista Rebane on näonaha tooniga kohanduva jumestuskreemiga Max Factor Colour Adapt väga rahul, sest see katab kenasti kõik nahavead. «Ilma jumestuskreemita väljaminek oleks minu jaoks justkui alastiolek.»: F: Stanislav MoškovKõigil meil on vähemalt üks sõbranna, kelle meik näib näol justkui klouni mask. Kusjuures viga ei pruugigi olla sõbrantsi oskamatuses endale värvi näkku kummutada, vaid hoopis vales kreemis!
Kosmeetika hulgimüügifirma Sirowa müügijuht Aile Kruusalu ütleb, et enamlevinud meigiviga, mida naised teevad, on lihtne, aga põhjalik: poes valitakse enda naha kohta liiga tume jumestuskreem või puuder ja kuna neid kasutatakse iga päev, siis on ka kole nägu pidevalt ees. Meik jääb laiguline, sest oma nahast tumedamat kreemi on raske hajutada. Või veel hullem: kael on hele ja nägu tume ning kardetud maskiefekt ongi käes!
Et sellist õudust vältida, tuleb iluarsenali soetada jumet ühtlustav ja nahatooniga kohanduv jumestuskreem või puuder.
Meigispetsialistid selgitavad, et taolised tooted sisaldavad ülipeeni eri värvi pigmente, mis käituvad n-ö peitjatena. Näiteks roheline pigment neutraliseerib näo punetust ja valgusthajutavad pigmendid kaotavad sügavamad kortsud-poorid visuaalselt ära ning annavad näole terve ja särava välimuse. Tänu sellele kõigele jääb meik vaid õrnalt aimatav ja loomulik.
Mõistagi ei tasu letilt kaasa krabada esimest kättejuhtuvat purgikest-tuubikest. «Näiteks Max Factori nahatooniga kohanduv jumestuskreem Colour Adapt suudab kohanduda näonaha tooniga umbes ühe astme võrra,» ütleb Aile. See tähendab, et kõige loomulikuma tulemuse saab, kui valida oma nahatoonile võimalikult lähedane toon nii puudrite kui ka jumestuskreemide hulgast. «Jume andmiseks sobib päikesepuuder või põseruuž,» juhendab Aile.
Õnneks ei ole jumet ühtlustavate toodete kasutamine ülemäära keeruline. «See on lihtne ja kiire! Tooteid on kerge hajutada, nad on kerge koostisega ja katavad kenasti ebatasasused ning väiksemad iluvead.»
L’Oreal Balticu Maybelline’i brändijuht Veronica Puhk lisab veel, et nende valikust sobib igale nahatüübile näiteks Maybelline’i jumestuskreem Affinitone, sest see on õlivaba ja sisaldab nahka kaitsvat ning niisutavat E-vitamiini. «Väga rasuse ja vistrikulise naha puhul võib jumestuskreemi all kasutada muidugi ravivat peitekreemi ja kinnitada jumestuskreemi tolmpuudriga,» jagab Veronica nõu. Triin Raestik
Puuder või kreem? Või mõlemad?
Nii Veronica Puhk kui Aile Kruusalu on ühel nõul, et jumestuskreemi ja puudrit võib julgelt koos kasutada. «Kreem katab ja ühtlustab naha ebatasasused ja punetused ning puuder matistab ja viimistleb meigi,» ütleb Aile. Veronica lisab, et puuder kinnitab kreemi kenasti näole kuni päeva lõpuni.
Neile, kel on väga kuiv nahk, piisab mõlema naise sõnul ka ainult jumestuskreemist, aga sellel võiks olla niisutavad omadused. Väga rasuse nahaga naistele ei ole jumestuskreem kohustuslik – nägu võib matistada ja ühtlustada ka ainult puudriga.
Need jumestustooted ühtlustavad nahatooni!
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
