Üheskoos unistuste poole: Sigritile ja Mardile õpetas lõppev aasta, et igas mõttes kokku hoidmine aitab kõigist raskustest üle.: F: Kalev LilleorgKui teile vahel tundub mõni olukord väljapääsmatuna, siis meenutage Mardi ja Sigriti lugu. See «Võlast vabaks» saatest tuttav pere tõestab, et igast raskest olukorrast saab ühte hoides üle.
Esmakordselt 13aastastena lapsevanemateks saanud Sigrit (22) ja Mart (23) vaevlesid veel sel kevadel suurtes maksuvõlgades. BIG-pangalt võetud kõrgete intressidega laen ähvardas tollal töötu Mardi ja kolmandat last ootava Sigriti koos kahe lapsega lausa kodust ilma jätta. Abi otsiti ka saatest «Võlaks vabaks», kuid kõigile pingutustele vaatamata tundus Mändmade pere tulevik üsna tume.
Suurte muutuste sügis
Seda rõõmustavam on nüüd kuulda, et aasta teine pool on noorel perel läinud ainult tõusvas joones. «Iseäranis suuri muutusi tõi meie pereellu esimene sügiskuu, kui 18. septembril sündis meile kolmas laps, pisitütreke Sandra,» õhkab nüüd kolme lapse ema Sigrit silmanähtavalt rahulolevana.
Samaaegselt pesamuna sünniga leidis pereisa Mart pärast pikalt kestnud otsinguid tööd ja seeläbi paranes pere majanduslik olukord märgatavalt. «See oli teine suur rõõm,» tunnistab Sigrit.
Praegu mööduvad noore ema päevad peamiselt kodus lastega toimetades, sellal kui Mart rabab ehitajana tööd teha nii pealinnas kui ka üle lahe Soomes. «Saan nädala sees üksi kenasti hakkama, sest vanemad lapsed Marie (9) ja Mart (6) on juba väga asjalikud ja iseseisvad ning pisikesest Sandrast on ainult rõõmu,» räägib Sigrit.
Võlast vabaks
Suve lõpu poole hakkasid tasapisi vilja kandma ka pere läbirääkimised BIG-pangaga ülikõrge laenuprotsendi alandamise osas. «Soovitame kõigile: võidelge oma õiguste eest! Meie suutsime oma 400tuhandelise võla kaubelda 150 tuhande peale ja saame võlast vabaks 30 aasta asemel juba viie aasta pärast,» julgustab Sigrit.
Niisiis on võlad nüüd ilusti kontrolli all, igakuisest miinusest on pere välja rabelenud ja raha on jätkunud ka selleks, et kodus veidike remonti teha.
«Jõulud võtsime vastu suure ja õnneliku perena, aga mis peamine — südamerahuga,» jutustab Sigrit ja rõõmustab väga selle üle, et suudab koos abikaasaga pakkuda oma lastele helget tulevikku ja kodust turvatunnet.
Juba üheksandat aastat koos jõule pidanud Sigriti ja Mardi vanemad lapsed Marie ja Mart saatsid oma pikad soovide nimekirjad jõuluvanale ära juba mitu kuud varem ja ootasid saabuvaid pühi suure õhinaga. Pisike Sandra ei osanud jõuludelt veel peale emme sooja süle midagi tahta. Muide, Kändmade pere uksele on varemalt koputanud jõuluõhtul staažikas, kuigi ise vaevalt 13aastane jõuluvana, Sigriti ja Mardi hea peretuttav. Mõned lihtsalt alustavad varem kui teised, kas pole? Epp Reinmets
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
