Toomas ja Ingrid Tõniste: F: Kalev LilleorgTõnistete pere on olnud viieliikmeline juba poolteist kuud – alates 10. novembrist, mil sündis pesamuna Mark Gregor. Pereema Ingrid tunnistab, et suur rõõm on vaadata, kuidas suuremad lapsed väikevenda kallistavad ja hellitavad.

Ingridi (39) suureks rõõmuks on väikevenna sünd Maria Heleenile (6) ja Marten Thomasele (1,5) ainult hästi mõjunud. Maria on juba kogenud vanem õde, kuid eriti liigutav on, kuidas väike «suur vend» Marten käib titale kümneid kordi päevas õrnusi ja hellitusi jagamas.
«Kui pisipoju toas vankris pikutab, üritab Marten pidevalt ennast üle vankri ääre upitada, et ikka vennakesele pai teha. Ja ega ükski magamaminekki õnnestu enne, kui väikevennale kallid-paid tehtud. Nii õues vankri lükkamisel kui pisikesel mähet vahetades on just Marten peamine abimees,» räägib Ingrid ja tunnistab, et naudib praegu koduse emme elu täiel rinnal. «Ausalt öeldes lendavad päevad nii kiiresti õhtusse, et ega tihtipeale koduõuelt kaugemale jõuagi: kui üks poju toidetud, tahab teine juba päevaunne, sekka õues käimised jne. Ja nii, peamiselt pisipoegade söömiste-tudumiste rütmis, meie päevad veerevadki. Maria on veel viimast aastat lasteaialaps.»

Kahest käest jääb väheks?
Pesamuna iseloomust veel päris täpselt aru saada pole, ent seda võib küll öelda, et ta on nagu Maria ja Martengi väga naerusuine poiss. Välimuselt on Mark Gregor kui suure õe meeskoopia. «Kohe sündimise hetkel ütles ämmaemand, et see poiss on ju täpselt Maria nägu,» naerab Ingrid. «Terane silmavaade aga pärineb suuremalt vennalt — nii nagu Marten hakkas ka Mark erakordselt varakult väga teraselt ja uuriva pilguga otsa vaatama.» Kindla erinevusena toob Ingrid välja väikemehe eriti valju nutuhääle. «Tema juba oma nõudmisi oodata ei lase!»
Ingrid tunnistab, et ehkki unetunde on vähemaks jäänud, on nende pere elu nüüd veel vahvam kui enne. «Olen juba viie-kuuetunniste ööunedega harjunud ning päeval enam väsimus väga peale ei kipugi. Aga õhtuti, kui lapsed üksteise järel magama pandud, ei jaksa küll suurt midagi enam teha,» jutustab kolme lapse ema.
Kui Naisteleht Ingridiga paar kuud enne kolmanda lapse sündi vestles, tuli muu hulgas juttu, et aktiivse ja turnida armastava Marteni kõrvalt võib beebiga tegelemine olla emale suureks katsumuseks. Nüüd on Ingridil kogemus käes ja ta ütleb, et asi polegi hull. «Üritan nendel hetkedel, kui beebi magab, mängida-mürada Marteniga ning kui pisipoju on üleval, saab teda süles hoides väga edukalt ka Matuga rahulikumad mängud-raamatuvaatamised ära teha,» kirjeldab ta.
Muidugi tuleb ette neidki momente, kui Marten parajasti kuskile ronib, Mark häälekalt sülle nõuab ja toit pliidil on üle keemas. Sellistel puhkudel on pereisa Toomas (42) kindlal käel abiks. Kuueaastane Mariagi on juba päris meisterlik lapsehoidja. «Minu jaoks on väga oluline, et mul oleks vähemalt üks ja alati kindel aeg, mil kuulun jäägitult Martenile — tema ööunele laulmine,» märgib Ingrid.

Need olulised naeratused
Tõnistete peretraditsioonide hulka kuuluvad fotosessioonid laste sünnipäevade ja jõulude paiku. Igal aastal saadetakse sõpradele perepildiga jõulukaart. Tänavu õnnestus fotograaf Annika Metsla juures jõulupilte tehes kinni püüda ka Marki esimene lai naeratus — nii sai sellest unustamatu mälestus ja jõulukink kogu perele.
«Uuelt aastalt soovin ja loodan eelkõige, et meie lapsed ning vanemad ja kõik lähedased oleksid terved ja õnnelikud. Et tuleks kõigile hästi päikesepaisteline aasta, jätkuks rohkem heatahtlikkust, austust, südamesoojust ja hoolivust teiste inimeste suhtes,» mõtiskleb Ingrid. Ja oma alati naeratavale loomule kohaselt lisab: «Ikka rõõmsat ja positiivset meelt! Et tuleks nii hea aasta, et kõigil meil oleks põhjust rohkem naeratada ja elust rõõmu tunda.» Signe Lahtein