Toomas ja Ingrid Tõniste: F: Kalev LilleorgTõnistete pere on olnud viieliikmeline juba poolteist kuud – alates 10. novembrist, mil sündis pesamuna Mark Gregor. Pereema Ingrid tunnistab, et suur rõõm on vaadata, kuidas suuremad lapsed väikevenda kallistavad ja hellitavad.
Ingridi (39) suureks rõõmuks on väikevenna sünd Maria Heleenile (6) ja Marten Thomasele (1,5) ainult hästi mõjunud. Maria on juba kogenud vanem õde, kuid eriti liigutav on, kuidas väike «suur vend» Marten käib titale kümneid kordi päevas õrnusi ja hellitusi jagamas.
«Kui pisipoju toas vankris pikutab, üritab Marten pidevalt ennast üle vankri ääre upitada, et ikka vennakesele pai teha. Ja ega ükski magamaminekki õnnestu enne, kui väikevennale kallid-paid tehtud. Nii õues vankri lükkamisel kui pisikesel mähet vahetades on just Marten peamine abimees,» räägib Ingrid ja tunnistab, et naudib praegu koduse emme elu täiel rinnal. «Ausalt öeldes lendavad päevad nii kiiresti õhtusse, et ega tihtipeale koduõuelt kaugemale jõuagi: kui üks poju toidetud, tahab teine juba päevaunne, sekka õues käimised jne. Ja nii, peamiselt pisipoegade söömiste-tudumiste rütmis, meie päevad veerevadki. Maria on veel viimast aastat lasteaialaps.»
Kahest käest jääb väheks?
Pesamuna iseloomust veel päris täpselt aru saada pole, ent seda võib küll öelda, et ta on nagu Maria ja Martengi väga naerusuine poiss. Välimuselt on Mark Gregor kui suure õe meeskoopia. «Kohe sündimise hetkel ütles ämmaemand, et see poiss on ju täpselt Maria nägu,» naerab Ingrid. «Terane silmavaade aga pärineb suuremalt vennalt — nii nagu Marten hakkas ka Mark erakordselt varakult väga teraselt ja uuriva pilguga otsa vaatama.» Kindla erinevusena toob Ingrid välja väikemehe eriti valju nutuhääle. «Tema juba oma nõudmisi oodata ei lase!»
Ingrid tunnistab, et ehkki unetunde on vähemaks jäänud, on nende pere elu nüüd veel vahvam kui enne. «Olen juba viie-kuuetunniste ööunedega harjunud ning päeval enam väsimus väga peale ei kipugi. Aga õhtuti, kui lapsed üksteise järel magama pandud, ei jaksa küll suurt midagi enam teha,» jutustab kolme lapse ema.
Kui Naisteleht Ingridiga paar kuud enne kolmanda lapse sündi vestles, tuli muu hulgas juttu, et aktiivse ja turnida armastava Marteni kõrvalt võib beebiga tegelemine olla emale suureks katsumuseks. Nüüd on Ingridil kogemus käes ja ta ütleb, et asi polegi hull. «Üritan nendel hetkedel, kui beebi magab, mängida-mürada Marteniga ning kui pisipoju on üleval, saab teda süles hoides väga edukalt ka Matuga rahulikumad mängud-raamatuvaatamised ära teha,» kirjeldab ta.
Muidugi tuleb ette neidki momente, kui Marten parajasti kuskile ronib, Mark häälekalt sülle nõuab ja toit pliidil on üle keemas. Sellistel puhkudel on pereisa Toomas (42) kindlal käel abiks. Kuueaastane Mariagi on juba päris meisterlik lapsehoidja. «Minu jaoks on väga oluline, et mul oleks vähemalt üks ja alati kindel aeg, mil kuulun jäägitult Martenile — tema ööunele laulmine,» märgib Ingrid.
Need olulised naeratused
Tõnistete peretraditsioonide hulka kuuluvad fotosessioonid laste sünnipäevade ja jõulude paiku. Igal aastal saadetakse sõpradele perepildiga jõulukaart. Tänavu õnnestus fotograaf Annika Metsla juures jõulupilte tehes kinni püüda ka Marki esimene lai naeratus — nii sai sellest unustamatu mälestus ja jõulukink kogu perele.
«Uuelt aastalt soovin ja loodan eelkõige, et meie lapsed ning vanemad ja kõik lähedased oleksid terved ja õnnelikud. Et tuleks kõigile hästi päikesepaisteline aasta, jätkuks rohkem heatahtlikkust, austust, südamesoojust ja hoolivust teiste inimeste suhtes,» mõtiskleb Ingrid. Ja oma alati naeratavale loomule kohaselt lisab: «Ikka rõõmsat ja positiivset meelt! Et tuleks nii hea aasta, et kõigil meil oleks põhjust rohkem naeratada ja elust rõõmu tunda.» Signe Lahtein
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
