Ei grammigi keemiat: Näohoolduseks mõeldud õlid on pärit otse taimedest. Nende kasutamine on väga mugav: kalla õli puhastele kätele, hõõru nahka ja lase imenduda.: F: PantherMedia/ScanpixPikka aega on naised üritanud muuta näonahka võimalikult rasvavabaks, küürides seda geelide, toonikute, maskide ja jumal teab millega. Ei enam! Nüüd on iluilm jõudnud järeldusele, et kaunima näo saad hoopis õlitades.
Harmonia ökosalongi eestvedaja Heli Kann räägib, et näonaha puhastamiseks sobivad nii taime- ehk baasõlid kui ka neist valmistatud nahahooldustooted.
Neist viimastest ehk spetstoodetest erineb baasõli selle poolest, et see kõlbab kõigeks: seda võib määrida näkku, kasutada kehakreemina, massaažiõlina, juukse- ja küünehooldusõlina ning isegi huulepalsamina. Baasõli hulka kuulub muuseas ka täiesti tavaline, toiduvalmistamiseks mõeldud külmpressi oliiviõli, kuid kõigil seda nahahoolduses siiski kasutada ei maksa — rasusele näonahale võib nii rasvane õli olla liig.
Kindlasti aga tasub kiigata spetsiaalsete baasõlide poole, mida saab osta peamiselt ökopoodidest. Need sisaldavad palju erinevaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraale — sellise täisväärtusliku toidu eest on nahk kui organismi suurim organ sulle väga tänulik, lubab Kann.
Peale naha puhastamise tagab näoõli naha loomuliku talitluse ja tugevdab rakkude vitaalsust — see tähendab, et õli mitte üksnes ei niisuta, vaid ka noorendab!
Sellest, et taimeõli teevad kosmeetikamajanduses revolutsiooni, annab Kannu sõnul tunnistust seegi, et baasõlide tootjaid on maailmas mitukümmend. Õlist on tehtud nii meigieemaldajaid, näopuhastajaid kui ka kõikvõimalikke muid tooteid.
Kuna taime- ja eeterlike õlide segu on tubli ravija, ei põlga Kannu sõnul ka kosmeetikasalongid taimeõlide baasil loodud kosmeetikabrände. Näiteks Eestiski üha popimaks muutuv aroomiteraapiline näohoolitsus põhineb just selliste õlide kasutamisel.
Meie põhjamaiselt kasinas kodumaises valikus on lina-, rapsi- ja kanepiõli, viitab Kann, laiast maailmas on pärit peenemad shea-, kookose-, seesami-, agraani-, jojoba- ja paljud muud õlid. Kellele mis õli kõige paremini passib, oleneb nahatüübist ja sageli ka aastaajast (näiteks talvel vajab nahk rohkem niisutamist kui suvel).
Reeglit, millal õli kasutada, kas õhtul või hommikul, Kannu sõnul pole: endale sobivaim aeg tuleb igaühel välja selgitada katsetamise teel. Ning rasune nahk pole põhjus näo õlitamisest loobumiseks — tuleb vaid valida õlid, mis toimivad «rasv sööb rasva»-põhimõttel, ja vältida mineraalõli sisaldavaid tooteid, sest need rasusele nahale ei sobi. Anna-Liisa Mets
Kindlasti looduslik
Kui baasõlisse ongi lisatud nahka parandavaid imevigureid, peaks baasõlipõhine kosmeetika olema kõigi eelduste kohaselt siiski 100 protsenti looduslik. Heli Kann soovitab õlisid, mis on valmistatud külmpressi meetodil ja varustatud bio-, öko- või orgaanilise toote märgistusega.
Leia oma!
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
