|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12aastase Janeti tulevik on küll kindlustamata, kuid nagu ütlevad kindlustusspetsialistid, pole kunagi hilja alustada. 12aastasele koguma hakates peab lihtsalt arvestama, et kogunenud summa eest ei saa elluastuv noor inimene endale väga palju lubada.: F: Helin LoikKui su laps teatab, et soovib pärast kooli minna kallile ümbermaailmareisile, pole mõtet teda takistada. Õigel ajal tehtud õige elukindlustus aitab.
Igasügisene uute riiete ja koolitarvete ostmine kergendab lapsevanemate kukrut omajagu, kuid need väljaminekud on siiski üleelatavad. Aga pärast lapse keskkooli lõpetamist tekkivad kulud võtavad emadel-isadel silma märjaks. Ainuüksi korralik ülikooliharidus võib maksta sadu tuhandeid kroone! Ja mõelda vaid, millised on summad siis, kui peres on rohkem kui üks laps!
Vanemail, kel pole rahapakke tagataskust võtta, tasub hakata lapse tulevikku kindlustama varakult.
Hele Leppik Sampo elukindlustusseltsist ütleb, et ehkki see võib tunduda hoomamatu, milleks konkreetselt lapsele raha kogutakse — läheb ta ülikooli või mitte, tahab ta rännata või endale kodu osta —, on olulisem fakt, et seda tehakse ja lapsel on täisealiseks saades olemas nn algkapital. Kuidas täpselt raha kulutada, seda saab otsustada juba siis, kui aeg käes.
«Täiesti normaalne on ka see, kui noor inimene otsustab kasutada seda raha maade avastamiseks või ümbermaailmareisiks. Igal juhul annab see võimaluse unistada,» julgustab Leppik kõiki vanemaid oma laste tulevikku investeerima.
Millal kogumist alustada?
Otsust, millal rahakogumist alustada, aitab teha pere finantside vaagimine. Mida suurem on igakuine säästmisvõimalus, seda hilisemaks saab kogumist lükata, sest sama summa saadakse sel juhul kokku rutem. Kui aga raha on peres vähem, tuleks alustada varem.
Ivar Raav Swedbankist toob lihtsa näite: et koguda viie aasta jooksul
100 000 krooni, tuleb rahakotti iga kuu kergendada umbes 1600 krooni võrra, sama summa kogumiseks 20 aasta jooksul piisab 400kroonisest kuumaksest.
Bärbel Jalakas ERGO kindlustusest soovitab lapse tuleviku kindlustamisega tegelema hakata lapse sünnist alates. Kui see tundub liialdusena, võiks rahakogumisega pihta hakata hiljemalt siis, kui laps jõuab eelkooliikka.
Neile, kes kipuvad kurtma, et kindlustusmakseks ei jätku raha, on hea soovitus anda Merle Kollomil Compensa elukindlustusest: pange igakuiselt kõrvale riiklik lastetoetus, mis praegu on 300 krooni. Kollomi sõnul seda üsna palju ka tehakse ning see on mõistlik.
Millised on riskid?
Laias laastus käib lapse tuleviku kindlustamine kõigis elukindlustusseltsides ühtmoodi. Lepingu sõlmija võib valida kas garanteeritud tootlusega või investeerimisriskiga lepingu vahel.
Merle Kollom Compensast selgitab: esimesel juhul lepitakse lepingu sõlmimisel kokku, kui palju klient seltsile raha maksab ja kui palju selts talle sellise makse puhul perioodi lõppemisel koos kogunenud intressidega raha garanteerib. Nii makse kui garanteeritud lõppsumma suurus on ära toodud poliisil. Näiteks kui hakata kohe pärast lapse sündi iga kuu kõrvale panema 300 krooni, siis koguneb lapsele gümnaasiumi lõpuks garanteeritult üle 80 000 krooni.
Investeerimisriskiga lepingu korral ütleb klient, milliste fondide osakuid ta soovib oma maksete eest osta. Selle lepinguga võib teenida palju rohkem kui garanteeritud tootlusega lepinguga, samas kannab klient ka kõik turgude kõikumisest tingitud riskid ning selts ei garanteeri talle lõppsummat.
Otsuse, kumb variant enam sobib, peab muidugi langetama lapsevanem, aga üks mis kindel: mõlemad aitavad lapse tulevikku kindlustada. Merle Luik
Mida kindlasti küsida tahad ...
Kas lapsele võivad raha koguda ka vanavanemad?
Lepingu sõlmija ei pea olema lapse ema või isa. Seda saab teha ka näiteks lapse tädi või onu, samuti vanavanemad. Seda võimalust ka kasutatakse.
Kas lapse tuleviku eest hoolitsemine on tulumaksuvaba?
Eestis on tulumaksusoodustus ainult pensionikindlustuse lepingutel. Lapse jaoks kõrvale pandud raha pealt klient tulumaksu tagasi ei saa, kuid samas ei pea kogunenud summa väljavõtmisel riigile tulumaksu maksma.
Investeerimiskindlustuse leping tasub sõlmida vähemalt 12 aastaks – selliste lepingute puhul ei pea teenitud tulult tulumaksu maksma. Lühemate lepingute puhul tuleb maksta tulumaksu teenitud tulult, kui kogu raha välja võtta.
Mis saab siis, kui lapsevanemaga midagi juhtub?
Reeglina maksab sellisel juhul kindlustusandja kokkulepitud makseid edasi ja laps saab kindlustusperioodi lõppedes lepingus määratud summa omanikuks.
Milline kindlustaja valida?
Finantsinspektsioon on andnud Eestis tegevusloa viiele elukindlustusseltsile. Et lapsevanemal oleks lihtsam valikut teha, palusime neil välja tuua oma peamised plussid.
SEB Elu- ja Pensionikindlustus
Compensa Elukindlustus
ERGO Elukindlustus
Sampo Elukindlustus
Swedbank Elukindlustus
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
