12aastase Janeti tulevik on küll kindlustamata, kuid nagu ütlevad kindlustusspetsialistid, pole kunagi hilja alustada. 12aastasele koguma hakates peab lihtsalt arvestama, et kogunenud summa eest ei saa elluastuv noor inimene endale väga palju lubada.: F: Helin LoikKui su laps teatab, et soovib pärast kooli minna kallile ümbermaailmareisile, pole mõtet teda takistada. Õigel ajal tehtud õige elukindlustus aitab.
Igasügisene uute riiete ja koolitarvete ostmine kergendab lapsevanemate kukrut omajagu, kuid need väljaminekud on siiski üleelatavad. Aga pärast lapse keskkooli lõpetamist tekkivad kulud võtavad emadel-isadel silma märjaks. Ainuüksi korralik ülikooliharidus võib maksta sadu tuhandeid kroone! Ja mõelda vaid, millised on summad siis, kui peres on rohkem kui üks laps!
Vanemail, kel pole rahapakke tagataskust võtta, tasub hakata lapse tulevikku kindlustama varakult.
Hele Leppik Sampo elukindlustusseltsist ütleb, et ehkki see võib tunduda hoomamatu, milleks konkreetselt lapsele raha kogutakse — läheb ta ülikooli või mitte, tahab ta rännata või endale kodu osta —, on olulisem fakt, et seda tehakse ja lapsel on täisealiseks saades olemas nn algkapital. Kuidas täpselt raha kulutada, seda saab otsustada juba siis, kui aeg käes.
«Täiesti normaalne on ka see, kui noor inimene otsustab kasutada seda raha maade avastamiseks või ümbermaailmareisiks. Igal juhul annab see võimaluse unistada,» julgustab Leppik kõiki vanemaid oma laste tulevikku investeerima.
Millal kogumist alustada?
Otsust, millal rahakogumist alustada, aitab teha pere finantside vaagimine. Mida suurem on igakuine säästmisvõimalus, seda hilisemaks saab kogumist lükata, sest sama summa saadakse sel juhul kokku rutem. Kui aga raha on peres vähem, tuleks alustada varem.
Ivar Raav Swedbankist toob lihtsa näite: et koguda viie aasta jooksul
100 000 krooni, tuleb rahakotti iga kuu kergendada umbes 1600 krooni võrra, sama summa kogumiseks 20 aasta jooksul piisab 400kroonisest kuumaksest.
Bärbel Jalakas ERGO kindlustusest soovitab lapse tuleviku kindlustamisega tegelema hakata lapse sünnist alates. Kui see tundub liialdusena, võiks rahakogumisega pihta hakata hiljemalt siis, kui laps jõuab eelkooliikka.
Neile, kes kipuvad kurtma, et kindlustusmakseks ei jätku raha, on hea soovitus anda Merle Kollomil Compensa elukindlustusest: pange igakuiselt kõrvale riiklik lastetoetus, mis praegu on 300 krooni. Kollomi sõnul seda üsna palju ka tehakse ning see on mõistlik.
Millised on riskid?
Laias laastus käib lapse tuleviku kindlustamine kõigis elukindlustusseltsides ühtmoodi. Lepingu sõlmija võib valida kas garanteeritud tootlusega või investeerimisriskiga lepingu vahel.
Merle Kollom Compensast selgitab: esimesel juhul lepitakse lepingu sõlmimisel kokku, kui palju klient seltsile raha maksab ja kui palju selts talle sellise makse puhul perioodi lõppemisel koos kogunenud intressidega raha garanteerib. Nii makse kui garanteeritud lõppsumma suurus on ära toodud poliisil. Näiteks kui hakata kohe pärast lapse sündi iga kuu kõrvale panema 300 krooni, siis koguneb lapsele gümnaasiumi lõpuks garanteeritult üle 80 000 krooni.
Investeerimisriskiga lepingu korral ütleb klient, milliste fondide osakuid ta soovib oma maksete eest osta. Selle lepinguga võib teenida palju rohkem kui garanteeritud tootlusega lepinguga, samas kannab klient ka kõik turgude kõikumisest tingitud riskid ning selts ei garanteeri talle lõppsummat.
Otsuse, kumb variant enam sobib, peab muidugi langetama lapsevanem, aga üks mis kindel: mõlemad aitavad lapse tulevikku kindlustada. Merle Luik
Mida kindlasti küsida tahad ...
Kas lapsele võivad raha koguda ka vanavanemad?
Lepingu sõlmija ei pea olema lapse ema või isa. Seda saab teha ka näiteks lapse tädi või onu, samuti vanavanemad. Seda võimalust ka kasutatakse.
Kas lapse tuleviku eest hoolitsemine on tulumaksuvaba?
Eestis on tulumaksusoodustus ainult pensionikindlustuse lepingutel. Lapse jaoks kõrvale pandud raha pealt klient tulumaksu tagasi ei saa, kuid samas ei pea kogunenud summa väljavõtmisel riigile tulumaksu maksma.
Investeerimiskindlustuse leping tasub sõlmida vähemalt 12 aastaks – selliste lepingute puhul ei pea teenitud tulult tulumaksu maksma. Lühemate lepingute puhul tuleb maksta tulumaksu teenitud tulult, kui kogu raha välja võtta.
Mis saab siis, kui lapsevanemaga midagi juhtub?
Reeglina maksab sellisel juhul kindlustusandja kokkulepitud makseid edasi ja laps saab kindlustusperioodi lõppedes lepingus määratud summa omanikuks.
Milline kindlustaja valida?
Finantsinspektsioon on andnud Eestis tegevusloa viiele elukindlustusseltsile. Et lapsevanemal oleks lihtsam valikut teha, palusime neil välja tuua oma peamised plussid.
SEB Elu- ja Pensionikindlustus
Compensa Elukindlustus
ERGO Elukindlustus
Sampo Elukindlustus
Swedbank Elukindlustus
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
