Tunked ja kontsad: Imeilus Kristi on tööajal tunkedes, aga vabal ajal kannab meelsasti kõrge kontsaga kingi ja naiselikke rõivaid.: F: Aldo LuudNaised mootorite maailmas ei pane enam ammu kedagi imestama. Ent Eestis on vaid üks naine, kes õpetab liberajasõitu. Saage tuttavaks, Kristi Dubolazov!
Nii mõnigi, kes OÜ Autosõidu liberaja või ohutu sõidu koolitusele saabunud, on 24aastaselt Kristilt küsinud, et no kus siis õpetaja on, hakkaks pihta. «Kas mina ei sobigi?» pärib Kristi sel juhul vastu ja kuuleb siis hämmeldunud «oi-d». Jah, olgu meil pealegi 21. sajand ja võrdõiguslikkus, ikka käib mõnele mehepojale veidi ego pihta, kui üks noor «pihv» talle sõitu õpetama hakkab.
Aga tavaliselt jäävad noormeeste suud lukku, kui Kristi on harjutuse ette sõitnud. Või hiljemalt pärast seda, kui on ise püüdnud rada sama hästi läbida.
Tegelikult tuleb ütlemisi muidugi harva ette. Enamasti on inimesed ikka sõbralikud ja ehk vaid meeldivalt üllatunud, et jäärajal asjatab noor ja kena naine. «Kui kellelgi ongi algul eelarvamused, siis sama suhtumisega pole koolituselt ära läinud keegi,» nendib Kristi.
Aga milles õieti liberajasõiduinstruktori abi töö seisneb? «Sõidan harjutusi ette, juhendan inimesi, jooksen koonuste järel, koostan dokumente, korraldan osaliselt Tartu liberaja tööd, kui mõni auto läheb katki, korraldan selle remondi...» tutvustab Kristi.
Ehkki Kristi on pärit tehnikalembesest perest — tema isa töötas aastaid suurte masinate peal, kaks venda sõidavad krossi —, oli tema sattumine autode maailma omajagu juhus. Või saatus. Kuidas soovite.
Pärast gümnaasiumi läks Kristi õppima majandust, aga see ei sobinud talle mitte üks teps. Lihtsalt ei huvitanud ja kõik. Siis võttis neiu aja maha ning otsustas, et ei lähe enne edasi õppima, kuni on päris selge, mis on tema jaoks see õige ala.
Nii ta asuski ettekandjana tööle ühes ülikoolilinna populaarses kohvikus, tõustes seal hiljem baaridaamiks. Tüdruk oli nõnda tubli, et mõne aasta pärast pakuti talle koguni kohviku juhataja kohta.
See oli täitsa hea, parajalt väljakutseid võimaldav pakkumine, ent vastu võtmata see jäigi ... sest autod tulid vahele. Nimelt oli tüdruk mõni aeg varem läinud autokooli, kus, nagu ta ise ütleb, ei sõitnud üldse hästi.
Mingi säde pidi temas siiski olema, sest veel enne lubade kättesaamist küsis tema sõiduõpetaja, praegune otsene ülemus, ega Kristi tahaks liberajale tööle tulla.
Seelikust tunkedesse
Kristi läkski vaatama, mida see töö liberajal endast kujutab. Ja jäi. «Ega ma hästi ette ei kujutanud, mis mind ees ootab — et tulen seelikust ära ja panen tunkepüksid jalga!»
Kristi ütleb, et tema elus oli selle ajani olnud palju halli: miski polnud väga hea, aga ka mitte halb, kõik oli pooltoonides. Sõidukoolituse maailma sattudes tundis ta järsku, et see on see! See ongi just tema ala!
Ehkki autosõit tuleb Kristil välja igas olukorras, pole temas peidus adrenaliinijanulist ekstreemrallitajat. «Mulle ei meeldi suured kiirused ja ma vihkan igasuguseid võistlusi,» üllatab ta hoopis.
Temalt on palju küsitud, et m i k s ta õigupoolest sellist tööd teeb – no kui isegi kihutada ei armasta. «Saan inimestega suhelda ja ma näen kohe oma töö tulemusi,» vastab Kristi. «Saan väljas olla, see on mulle väga oluline!» Ehkki 20kraadises pakases ja lõõtsuva tuulega pole õues töötamine meeldiv, ei riku need paar pipratera suurt meepotti.
Ahistamist ei usu
Mida aga arvab Kristi sellest, et sõiduõpetajad ületavad uudiskünnise tavaliselt vaid siis, kui keegi neist on väidetavalt sõiduõpilasi ahistanud? «No minu jaoks on need jutud arusaamatud, sõiduõpetaja ei saa olla pervert!» ütleb Kristi. «Ehk inimesed paisutavad asju lihtsalt üle. Õppesõidul on kaks inimest päris pikka aega väikeses ruumis koos ja on loogiline, et siis tekivad ka muud teemad, ei räägita ainult liiklusest,» mõtiskleb ta.
Imekena ja laheda olekuga Kristit vaadates kipub vägisi pähe kiuslik oletus, et sellisel sõiduõpetajal laseksid mehed end ilmselt meelsasti ahistada... Kristi naerab, ent tunnistab, et kohvikusse kutsuvad koolitusele tulnud mehed teda küll. Tehtud on ka abieluettepanekuid. Kristi prints valgel hobusel — ptüi, ikka musta mersuga! — on aga tema poole alles teel, sest neiu on praegu vaba ja vallaline. Eve Jaakson
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
