Veel parem kui unistas: Kerttu ütleb, et ehkki ta arvas, et elu koos Lilyaniga saab olema ilus, on see tegelikult veelgi ilusam. Kas perenaise tundeid jagab ka tema kuulus kass Printer Bob, pole kindel...: F: Helin Loik14. detsembril tütre emaks saanud stsenarist ja kirjanik Kerttu Rakke (39) ütleb, et lapseootus tuli tema ellu väga meeldiva üllatusena. «Tundsin end rasedusest teada saades kohutavalt õnnelikuna,» kinnitab ta. Kerttu vanem laps, paari nädala pärast 21aastaseks saav Matthias naudib suure venna rolli täiega.
Kas laps oli planeeritud või tuli üllatusena?
Meeldiva üllatusena. Kui taipasin, et olen rase (sain sellest aru ammu enne seda, kui testid näitama hakkasid), tundsin end kohutavalt õnnelikuna.
Kuidas sünnitus läks?
Sünnitus läks üllatavalt kergelt — sain hakkama vähem kui nelja tunniga. Siinkohal tänan Fertilitase haigla töötajaid! Nagu tema vanem vendki, sündis Lilyan täpselt kaks nädalat enne tähtaega. Nii et Õhtulehe «kõhuvaatlejad», kes ennustasid lapse sündi veebruarikuusse, panid üsna kõvasti mööda.
Miks selline nimi — Lilyan?
Nägin paar nädalat enne lapse sündi unes, et panen lapsele nimeks Lilian. Lapse isa kiitis nime heaks ja pakkus teise «i» asemel «y» — siis polevat kahtlust, et tegemist on tüdrukunimega.
Kuidas tita kasvab? Kas teeb palju tralli või on rahulik laps?
Praegu on ta veel väike, kolmenädalane, ja eriti palju temaga tegelema ei pea. Gaasidest tõenäoliselt ei pääse, aga muidu on ta tõesti väga tubli laps, sööb korralikult ja magab hästi. Loodetavasti on tütar pärinud oma vanemate une — me mõlemad oleme parajad unekotid.
Kelle nägu Lilyan on?
Tal on isa mustad silmad ja minu suu. Tõsine pilk, millega maailma vaadatakse, on aga täiesti tema enda oma.
Ei saa jätta küsimata Eesti avalikkust kuude kaupa erutanud küsimust: kes ikkagi on Kerttu Rakke lapse isa?
Lapse isa ei ole mingi kuulsus ja tema nimi ei ütle Eesti rahvale midagi. Ta pole eestlane, hispaanlane, rootslane, prantslane ega mustanahaline. Ta on minust viis aastat noorem, elab Pariisis, tegeleb kindlustusega. Kena mees on —
pikk ja sportlik! Tutvusime 2008. aasta suvel, kui ma esimest korda Pariisis käisin. Kuna mu viimaste aastate suhted on kõik üürikeseks ja mõttetuks jäänud, ei lootnud ma ka sellest suhtest eriti midagi. Ootamatult avastasin, et olen aasta jooksul lausa kuus korda Pariisis käinud… Nüüdseks on tema ka Eestis käinud, kolm korda.
On sul plaanis ka ametlikult mehele minna?
Kindlat plaani ei ole.
Sõrmuse sain küll juba möödunud kevadel, aga tõsisemaid jutte pole olnud. Me mõlemad oleme parajad egotsentrikud ning eelistame visiitsuhet.
Kas sul üksi raske ei ole? «Kodu keset linna» stsenaariumi kirjutamisest sa ju lapsepuhkust ei saa.
Kuna «Kodu keset linna» võtted algavad juba jaanuari viimasel nädalal, siis tuleb loomulikult kirjutama hakata. Õnneks magavad beebid palju ja mul on paar sõbrannat, kes on valmis vajadusel appi tõttama, titte kussutama ja temaga jalutamas käima. Autojuhi ja asjaajajana saan kasutada oma vanemat last. Talle see isegi meeldib — ülejäänud aja on ju auto nüüd vaid tema käsutuses!
Kui palju erineb lapsesaamine nüüd ja 21 aastat tagasi?
Võrreldes Matthiase sünniga on praegu kõik täiesti teistmoodi. Õnneks! Juba elementaarsed materiaalsed võimalused on teised: ühekordsed mähkmed, automaatpesumasin, lai valik beebiriideid jne. Samuti on tunduvalt mõnusam saada laps kellegagi koos, mitte olla vaevalt täisealine vallasema, keda igaühel on «õigus» hukka mõista.
Kuidas Matthias oma suure venna rolli sattumisse suhtus?
Matthias on väikesest õest vaimustuses. Tema väitel olevat ta peaaegu kogu elu endale väikest õde tahtnud. Millegipärast pole mina seda kuulnud…
Mis sulle oma lapses kõige rohkem meeldib?
Kõik! Ma tean, et see kõlab tobedalt, aga ta on tõesti maailma kõige nunnum tita! Nagu kõigi emade meelest nende lapsed on.
Kas teise lapse saamine on sind muutnud?
Olin kogu raseduse aja rõõmsa roosa mulli sees, ja tundub, et see hormoonimöll jätkub siiani. Nii et jah, on küll muutnud. Karskeks ja õnnelikuks.
Eve Jaakson
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
