Mure võib mööduda: Kristellel (vasakul) ja Marianal (halli mütsiga) pole iial külmaga põsed karedaks muutunud. Reigo on sellest probleemist välja kasvanud ja Noragi palged panevad iga talvega aina paremini pakasele vastu.: F: Kalev LilleorgKui lapsel muutuvad põsed punaseks kui jõuluvanal ja nahk hakkab kestendama, kiirustavad paljud emad-isad kurjajuureks tembeldama allergiat. Palju sagedamini peaksid nad süüdistava näpuga sihtima hoopis pakase poole.
Nahaarst Liina Tedremets tervisekeskusest Medicum ütleb, et põskede kareduses ei maksa tõepoolest alati allergiat süüdistada ning suurest hirmust kohe menüüd muutma asuda. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad nende põsed külma ja kuiva õhu tõttu kergesti punetama ning muutuvad karedaks.
Allergoloog Tiia Voor selgitab, millest on nahamuutused tingitud: talvel on õhk külm ja õhuniiskus madal, seetõttu kaotab nahk rohkem niiskust ja selle kaitsev rasukiht õheneb. «Keskküttega majades on talviti ka toas kuiv õhk ja kui suhteline õhuniiskus langeb alla 60 protsendi, kaotab nahk samuti niiskust ja muutub kuivaks,» lisab ta. Seega pole palju vaja, et lapse nahk karedaks muutuks ja vanemad allergiapaanikasse satuks.
Õnneks on üsna lihtne hoida lapse nahk beebipehme. Liina Tedremets ja Tiia Voor avaldavad saladuse: enne õueminekut määri lapse näole külmakaitse- ehk ilmastikukreemi.
Lapsevanemad kiidavad väga näiteks ökosarja Weleda ilmastikukreemi. «Kui spetskreemi võtta ei ole, annab pisut kaitset ka salv, mille lipiidide- ehk rasvasisaldus on tavapärasest kõrgem,» soovitab doktor Tedremets.
Apteegist tasub arstide sõnul soetada Linola Fetti, Essexi või Bephanteni salvi. Milline kreem kõige paremini aitab, see sõltub Tiia Voori sõnul muidugi ikka inimesest.
Liina Tedremets manitseb lapse-
vanemaid veel: laps tuleb riietada vastavalt ilmale — korralikult müts pähe ja sall kaela tõmmata — ning kui väljas on väga külm ning tuuline, siis mitte pikalt õues lustida.
Aga kuidas toimida siis, kui ema või isa on saja muu toimetusega rakkes
olles unustanud mudilase palgeid kreemiga turgutada ja ta põsed juba punetavad kui sügisesed ladvaõunad?
Liina Tedremets soovitab sel puhul neidsamu, eespool juba nimetatud nahka niisutavaid, toitvaid ja rahustavaid kreeme.
«Vajadusel võib kreemitada kas või mitu korda päevas. Põski aga ei tohi seejuures masseerida, mudida, sest see kahjustab juba ärritatud palgeid veelgi,» õpetab arst ja samas rahustab
vanemaid, et aja jooksul, lapse sirgudes, antud probleem enamasti taandub.
Ka Tiia Voor kinnitab, et mida vanemaks laps saab, seda vähem ilm tema nahka ärritab. Et kõik sellest murest välja kasvavad, seda ta siiski ei luba, sest on täiskasvanuid, kelle nahale mõjub talv ja külm ikka halvasti. Triin Raestik
Põsed paranesid!
Peagi kolmeseks saava Miina ema Kristina Lokk räägib, et ka tema tütre põsed muutusid kahel esimesel eluaastal punetavaks ning karedaks, kui saabusid jahedamad ilmad. «Õnneks rahustas perearst mind maha, et allergiaga nähtavasti tegu ei ole ning suunas mu mõtted hoopis ilmamuutuse jälgimisele,» kõneleb ta. Selgus: see ongi muretekitaja. Kristina hakkas tütre põski
jahedal ajal umbes veerand tundi enne õueminekut kreemitama paljukiidetud Weleda ilmastikukaitsekreemiga. Spetsialistid nimelt ütlevad, et kui nahka kreemitada vahetult enne uksest välja astumist, siis ei jõua kreem imenduda ega anna piisavalt kaitset. «Tänaseks ongi Miina nahamurest õnneks välja kasvanud.»
Külmakahjustus või allergia?
Nahaarst Liina Tedremets ütleb, et väikelastel väljendub ka toiduallergia tihti punetusega põskedel. Kuidas siis aru saada, kas tegu on mõne aine talumatuse või külmakahjustusega? «Kui põsed punetavad nii soojal kui külmal aastaajal, siis on ilmselt tegu toiduallergiaga,» lausub arst ja lisab, et talvisel ajal võivad need kaks häda, allergia ja külm, kokku sattuda. Üldjuhul on külmast võetud põsed parkunud, võivad tekkida ka pindmised nahalõhed, mille all on punetus. Allergiku nahk pigem lihtsalt punetab ja on kuiv, aga ei ole parkunud ega lõhenenud.
Ikkagi on neid paraku üsna raske eristada, sest mõlemad tekitavad ebamugavust. Seega tasub kahtluse korral alati pöörduda kas nahaarsti, allergoloogi või perearsti poole.
Kuidas hoida palged pehmed?
Külma vastu võitle nende kreemide-salvidega
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
