|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Signe Liiv ootab oma teist last. Arsti soovitusel võttis ta esimese raseduse ajal vitamiine ja ka nüüd kirjutati talle välja mõned mineraalained igapäevasele toidule lisaks. «No tuleb võtta, peaasi, et enda ja lapsega kõik korras oleks!»: F: Kalev LilleorgRaseduse ajal soovitatakse naistel suhtuda ravimitesse väga ettevaatlikult. Aga kuidas on lood vitamiinide ja mineraalaineid sisaldavate toidulisanditega – osa tohtreid käsib neid võtta, osa keelab ära. Kas peitub kuskil absoluutne tõde?
Ida-Tallinna Keskhaigla vanemämmaemand Silja Staalfeldt-Rahumägi nõustub, et nagu meditsiinis üldiselt, jagunevad ka siin arvamused kahte: tohtrid, kes pole «vitamiiniusku», soovitavad rasedal vitamiinidest kaugele eemale hoida, teised käsivad neid krõbistada kogu raseduse aja.
Staalfeldt-Rahumägi kuulub nende hulka, kes soovitab lapseootuse ajal mõistlikult ja tervislikult toituda, et kõik vajalikud vitamiinid kätte saada. «Toitumine on kõige alus,» kinnitab kogenud ämmaemand. «Rase peaks kindlasti iga päev sööma kvaliteetset liha, puuvilja, aedvilja, kala, piima- ning teraviljatooteid. Kui ta seda teeb, ei peaks tal tekkima vajadust kätt toidulisandite, vitamiinide ja mineraalide järele sirutada.»
Paljunäinud ämmaemanda sõnul on rasedad õnneks üha teadlikumad ja jälgivad hoolikalt oma toitumist. Seda kinnitab kas või see, et legendaarseid kriidi-, krohvi- ja niidirulliõgijaid (põhjuseks ei miski muu kui mõne aine vaegus!) on viimastel aegadel üha vähem.
Aga ei juhtu sellest midagi halba, ütleb Staalfeldt-Rahumägi, kui korralikult toitudes ka vitamiine lisaks võtta: «Vitamiinid ei tee midagi hullu. Nende võtmiseks ei pea arsti juurdegi minema, piisab apteekriga konsulteerimisest.»
Vitamiinide võtmist võiksid Staalfeldt-Rahumägi sõnul kaaluda need naised, kel rasedus langeb kevad-talvisesse aega. Selleks ajaks on aed- ja puuviljade vitamiinisisaldus kõvasti langenud, mistõttu ei pruugi toidust kõike vajalikku kätte saada. «Ja muidugi tuleb siis valida rasedatele mõeldud vitamiinid!»
Vahetevahel esineb lapseootel naistel kaebusi, mispuhul osutub teatud mineraalainete juurdevõtmine hädavajalikuks. Eriti tähtsad on raseduse ajal raud, kaltsium ja magneesium. Neil, kes eelistavad ainult taimetoitu, võib kaltsiumi ja raua kõrval tekkida puudust ka tsingist. Siinkohal Staalfeldt-Rahumägi omaalgatuslikku ravi ei soovita — mineraalainete juurdevõtmise vajaduse otsustab analüüside põhjal ikka naise arst või teda jälgiv ämmaemand. Mis preparaat täpselt valida, selles tasub usaldada apteekreid. Merle Luik
Kus on «süüdlane»?
Rauavaeguse sümptomid: kahvatu nahk, ebaloomulik väsimus, pearinglus, ärrituvus, südamepekslemine, kõhukinnisus, rabedad küüned. Rauavaegust ei tohiks tekkida, kui oled harjunud sööma mune, punast liha, ube, maasikaid, tomatit, küüslauku ja seeni.
Magneesiumivaeguse sümptomid: närvilisus, depressioon, uinumisraskused, lihasnõrkus, jalakrambid, preeklampsia. Vaeguse vältimiseks peavad toidusedelis olema oad, herned, lehtköögiviljad, pähklid, kaunviljad, punapeet, kartul, kõrvitsaseemned, liha, räim, lõhe, makrell, täisteravili, piim, juust, muna.
Kaltsiumivaeguse sümptomid: jalakrambid, luude valulisus, igemete veritsus, väsimus, hemorroidid, aneemia. Vaegust ei teki, kui tarvitad korralikult piima ja piimatooteid. Olulised on ka herned, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad, munakollane, lihatooted, kala, spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljatooted.
Allikas: Eesti Ämmaemandate Ühing
Mida võtta?
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
