|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Majoneesid: F: Helin LoikMajoneesigurmaanid teavad, et õige on ikka see kraam, kus rasvaprotsent rammusaid laineid lööb. Aga kui vöökoht seda ei luba, kas lahjem sobib ka?
Figuurisõprade programmi konsultant Kaja Torm ütleb, et lahjat majoneesi tasub proovida igal juhul, kuid kindlasti mitte valida vaid ühe sõna — light — põhjal. «Light ei anna täpset infot toote tegelikust kaloraažist ega rasvasisaldusest, sest light-toode on originaaltoote kergem variant. Näiteks originaaltoote rasvasisaldus on 76 protsenti ja selle light-variandil 45 protsenti. Samas on riiulil majoneese, mis ei kanna light-märki, kuid mille rasvasisaldus on 30 protsenti, 20 protsenti ja isegi väiksem,» selgitab Kaja. Niisiis soovitab ta kaaluhuvilisel majoneesiriiulilt üles otsida need kergemad tooted, mille rasvaprotsent on alla 20.
Neile, kes kurdavad, et lahjad majoneesid pole õige maitsega, ütleb Kaja, et maitse on harjumus ja kinni meie mõtlemises. Seega tasuks kergematele majoneesidele võimalus anda, sest nii mõnedki neist olevat väga maitsvad.
Kellele poeriiulil pakutav tõesti kuidagi vastuvõetav pole, see võib ju alustuseks proovida valmistoote maitsestamist sinepi ja muude maitseainetega ning kui ka see ei aita, siis kaaluda
majoneesi alternatiive. Miks mitte asendada see näiteks maitsestamata jogurtiga, millele vastavalt maitse-eelistustele võib lisada veidi suhkurt, maitseaineid, tilgake äädikat, natuke sinepit, maitserohelist ja muud taolist.
Majoneesist täiesti loobumist ei pea Kaja vajalikuks. Kergetes majoneesides on küll paksendajaid ja muid lisandeid, aga et eeldatavasti pole majonees kellegi põhiroog, siis selle vähesel määral tarbimine on tervisele igal juhul väiksem oht kui tugev ülekaal. Anna-Liisa Mets
Kuidas testisime?
Hindasime lahjade majoneeside maitset, lõhna ja koostist, aga samavõrd oluliseks pidasime ka pakendi käsitsemismugavust. Sest olgem ausad, kui ikka majonees külmkapis laiali voolab, keeldume edaspidi sellist kraami ostukorvi pistmast!
Felixi kerge majonees
Hind: 17.20
Väga hea majonees! Meenutab natuke seda, mis Hellmann’si light-majonees vanasti oli, aga põnevaks teeb ta mõnus hapu kõrvalmaik. Ja pealegi: sisaldab ainult kolm protsenti rasva, aga maitseb nagu päris!
Maadlexi light-majonees
Hind: 3.40
Me loodame, et seda müüakse ka mugavamas kui ainult hapukoorepakendis, sest maitse pole üldsegi mitte halb, aga sellises pakis on majoneesi väga ebamugav säilitada. Kui kõik korraga ära kasutada, tasub igal juhul proovimist!
Jaani Lemmik light-majonees
Hind: 11.90
Esmamulje on natuke kahtlane: lõhn on hea, aga maitse kuidagi vänge. Tekib kahtlus, et tegu on küüslaugu- või mädarõikamajoneesiga, aga ükski kiri sellele ei viita. See võiks olla hea salatimajonees, mis koostöös teiste toiduainetega oma maitset ei kaota.
Lehtsala lahja majonees
Hind: 5.90
Hea lõhnaga, aga konsistentsilt täiesti tardunud. Pärast tugevamaitseliste majoneeside proovimist on selle maitse mittemidagiütlev ja meelde ei jää kuidagi. Mahe on igal juhul, nagu kiri lubab, aga meile see mokkamööda pole.
Salvesti kerge majonees
Hind: 13.90
Maitselt sarnaneb Felixi kerge majoneesiga, aga on väga vedel, mistõttu on seda ebamugav kasutada: ääreni täis purki tuleb kaant pealt keerates hoida täiesti püstises asendis, muidu voolab majonees kohe üle serva. Aga maitse, nagu öeldud, on mõnus.
Vesta VitaLight majonees
Hind: 7.00
Veidras, mitte eriti mugavas pakendis majonees on uue Hellman’si kaksik: paks, üsna lõhnatu ja maitsetu. Kui Hellmann’si poleks, jääks see majonees kindlasti auhinnatule viimasele kohale, aga Hellmann’s pakkus veel suurema pettumuse.
Hellmann’si light-majonees
Hind: 19.90
Vanasti polnud sellele majoneesile konkurenti, aga kui purk sai peale poolakeelsed kirjad, muutus ka sisu. Tarretunud valge ollus ei maitse sugugi, kuigi lõhn on endine. Mullune suurim pettumus!
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
