|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ühepajatoit punaveiniga: F: Helin LoikKes lasteaia porgandi-kaalikahautisest toidutraumat ei saanud, oskab
ühepajatoitu hinnata. See on kiire, lihtne ja kõhtutäitev! Aga kas teadsid, kui palju erinevaid valmistamisvõimalusi see roog endas peidab?
Põhimõtteliselt võib ühte potti kokku panna kõik, mis pähe tuleb. Kohe päris julgesti! Seda kinnitab meile oma ala tõeline meister, Pärnumaa kutsehariduskeskuse kokandusõpetaja Taisi Kasela. «Ühepajatoitudes ehk siis erinevates köögiviljahautistes võib kasutada sööjale meelepäraseid aedvilju, nii kodumaiseid kui eksootilisi.»
Taisi ise paneb hautistesse hea meelega avokaadot ja kiidab väga mõnusalt mekkivaks ka küüslaugu-oa-tomati-sibula kombinatsiooni. Ärge peljake teiegi katsetada!
Ühepajatoidu valmistamine on tõeliselt lihtne — pole vaja mingit eriti vinget potti ega imevidinatega pliiti. Nagu ütleb Taisi: «Vahet pole, hea toidu saab nii ahjus küpsetades kui ka pliidil hautades.»
On ainult üks tõde: peab arvestama erinevate köögiviljade küpsemisaega. Need, mis kauem valmivad, tuleb kõigepealt hautamispotti lükata ja siis muu kraam riburada järele. «Parema meki saamiseks võiks porgandi ja sibula võis läbi kuumutada. Ja kui liha kasutada (millist täpselt, see jäägu taas iga perenaise enda otsustada), siis mahlasema lõpptulemuse tarvis tuleks see samuti eelnevalt pruunistada,» jagab noorte kokkade õpetaja veelgi näpunäiteid.
Parim aeg hääde ühepajatoitude valmistamiseks on muidugi sügis, mil kogu kraam värske ja vitamiinirikas. Praegu, talvel, tasub köögiviljad, et vitamiinid neis säiliks, päris pehmeks hautamise asemel jätta poolkrõmpsuvaks. Merle Luik
Ühepajatoit tomatikastmes
Sobib hästi neile, kel kalduvus iga toit ketšupiga üle valada.
Sortsuta malmpoti põhja toiduõli ja pruunista tükeldatud porgandid ning küüslauguküüned. Lisa kanakoivad ning pruunista needki. Pane juurde tükeldatud kartul, vala peale vesi ja tomatikonserv ning pudista sisse puljongikuubik. Hauta aedviljad pehmeks ja pisut enne toidu valmimist lisa šampinjonid. Maitsesta soola ja kuivatatud punega.
Klassikaline ühepajatoit
Saladus peitub aedviljades – neid ei tohi üle hautada, siis jäävad maitsed hõrgud ja puhtad.
Pruunista liha- ja porganditükid potipõhjas kergelt üle ning vala peale 1 detsiliiter vett. Natukese aja pärast lisa kartulitükid ja lillkapsaõisikud, pipraterad ja loorberilehed. Kui vaja, lisa veel veidi vett. Hauta. Pisut enne valmimist lisa oad ja sool.
Onu Ants ehk peatoimetaja pere laste lemmiksöök
Kui naabrilapsed kirtsutasid ühepajatoidu peale nina, siis meie majas on see juba teist põlve laste lemmiksöök. Saladus peitub peaaegu pudruks hautamises (kuigi toiduspetsid seda ei poolda!) ja viinerites.
Pruunista porgandiseibid ja kartulitükid potipõhjas väheses õlis. Kalla peale puljong. Umbes 10 minutit hiljem lisa kapsas ning hauta veel. Küpsemise lõpus puista juurde herned ja tükeldatud viinerid ning hauta, kuni kartul hakkab juba pudruks muutuma.
Ühepajatoit punaveiniga
See on ühepajatoidu peenem versioon, mille teeb eriti heaks kaste, milles on segunenud vein ja puljong.
Pruunista tilgas õlis malmpoti põhjas kuubikuteks lõigatud liha ja porganditükid. Lõika sibulad sektoriteks ja kaalikas kangideks ning viska samuti potti. Vala peale 1 dl puljongit ja 1 dl veini ning hauta pisut. Lisa tükeldatud kartul ja lase mõnda aega podiseda; vajadusel kalla puljongit ja veini juurde. Valmimise lõpupoole lisa sektoriteks lõigatud (koos koorega) õunad ning hauta, kuni roog on valmis. Maitsesta rosmariiniga.
Maitsesime ka poekraami!
Selveri Köögi ühepajatoit
Koostis: kartul, porgand, kaalikas, kalkuni kintsuliha, rapsiõli, nisujahu, lõhna- ja maitseaine
Hind: 17.07 (342 g)
Maitses: Väga hea! Kõige kodusema maitsega, tükid on suured, liha parasjagu. Kalkuniliha tagab ka toidu taljesõbralikkuse. Kontorilõunaks või kiireks õhtusöögiks sobib hästi.
Usina kodune juurviljahautis
Koostis: värske kapsas 40%, kartul 25%, sealiha 16%, vesi, porgand, konservhernes, kaalikas, sibul, sool, maitseained
Hind: 19.20 (300 g)
Maitses: Liha on vähe, aga see-eest tükid on mõnusalt suured. Maitseb nagu just valmistatud: köögiviljad krõmpsuvad kergelt hamba all ja puudub spetsiifiline purgitoidu maitse.
Mamma ühepajatoit
Koostis: kartul 32%, kapsas 17%, sealiha 16%, porgand, kaalikas, vesi, hernes, sibul, taimeõli, petersell, lihapuljongipulber, lõhna- ja maitseained, liha lõhna- ja maitseained, sool 1,1%
Hind: 20.50 (300 g)
Maitses: Lihaga ei ole koonerdatud, maitselt mahe ja pigem magusapoolne, soola võiks ehk pisut rohkemgi olla.
Salvesti ühepajatoit sealihaga
Koostis: kartul, porgand, sibul, sealiha (16,7% sissepanekul), põlduba, kaalikas, taimeõli, joogivesi, keedusool (max 1,2%), maitseained
Hind: 34.90 (530 g)
Maitses: Tüüpiline, üsna rasvane ja konservimaitseline purgitoit. Huvitavaks teevad selle põldoad, aga kuna ülekaalus tundub olevat siiski porgand, pole see laste suur lemmik.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?
Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese
Lamp
Anu Saagim arvab, et etiketiõpetaja Maaja Kallast on vulgaarne frukt.
